Swedbank pürib Rootsi riigi käendusest priiks

"Balti riikides võimaldab värske rahasüst Swedbankil ülevõetavate varade probleemi lahendada ratsionaalselt ja pika perspektiiviga, ilma et oleks vaja kiirustades midagi ette võtta," kommenteeris Swedbanki kontserni juht Michael Wolf eile Stockholmis toimunud pressikonverentsi järel.

Otsuse enda juures Balti riigid rolli ei mänginud, kinnitasid nii Wolf kui ka Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke.

"Me ei ole muutnud enda nägemust või arusaamist Balti riikide ega Rootsi majanduse väljavaadete kohta võrreldes sellega, mida me teise kvartali lõpus kommenteerisime," ütles Raasuke. Wolfi sõnul on olukord Balti riikides arenenud panga prognooside kohaselt ning "Eestis on isegi paremini läinud, kui arvasime".

Swedbanki juht tõi eile kolm põhjust, miks pank vähem kui aasta pärast eelmist emissiooni, millega kaasati 12,4 miljardit Rootsi krooni, uue suunatud emissiooni teeb.

Esmalt rõhutas Wolf soovi olla taas sõltumatu pank, mis "valitseb ise oma saatuse üle ja seisab omil jalgel". Teisisõnu - pank soovib vabaneda Rootsi riigi käendusest.

Kuna Swedbank on seni ainsa pangana riigi garantiiga laenanud, on pangast süvenenud mulje kui Rootsi turul kõige nõrgema kapitalibaasiga pangast. "Selle sammuga olukord muutub," ütles Wolf. Ühtlasi kaob risk, et Swedbankist saab ränk koorem Rootsi maksumaksjale.

"Proovime riigi garantiiprogrammi alt uut võlga välja lasta nii vähe kui võimalik, ideaalis mitte midagi," ütles Raasuke, kelle sõnul on uusemissioon suur samm selles suunas, et riigi garantiid välisfinantseerimisele enam vaja ei oleks.

Ka on Swedbank Raasukese sõnul nüüd maandanud n-ö halvima stsenaariumi riski, mida on käsitletud erinevates stressitestides. Spekulatsioonid lisakapitali vajaduse ümber peaks nüüd päevakorrast maas olema, ütles Raasuke.

Teise uusemissiooni korraldamise põhjusena nimetas Wolf vajadust kindlustada panga võtmeklientidele konkurentsivõimelistel tingimustel laenuraha ka majanduse languse tsüklis. Kolmandaks tahab pank olla valmistunud selleks hetkeks, kui konjunktuur jälle tõusule pöörab ja laenunõudlus kasvab.

"See kehtib kõigi nelja turu kohta (Rootsi, Eesti, Läti, Leedu - toim)," ütles Raasuke vastuseks küsimusele, kas ka Eestis võiks laenu saamine kapitalisüsti järel lihtsamaks minna.

Raasuke ei jätnud aga kordamata, et majanduse langusfaasis laenunõudlus väheneb ning tarbijate käitumine muutub. "Kui palju on sellistes oludes ettevõtjaid, kes võtaksid julgelt peale uut laenu?" küsis Raasuke vastu.

Analüütikud suhtusid emissiooni positiivselt. "See aitab kõrvaldada ebakindlust, mis nende kapitali adekvaatsuse ümber on valitsenud ja aktsiat rõhunud," ütles Bloombergile HQ Banki osakonnajuht Magnus Oppenstam. "Arvame, et see oli õige samm."

Swedbanki aktsia oli börsil eile siiski languses.