Pensioniraha on Swedi jaoks valuline teema

Artikkel

- Uudised
- Kadri Bank
- 6. oktoober 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pensioniraha on Swedi jaoks valuline teema
Kui ma eilsel Balti arengufoorumil Stockholmis alustan intervjuud Swedbanki Balti panganduse juhi Håkan Bergiga Private Debt Fondi ja pensionifondide teemal, võtab meie vestlust jälgiv pressiesindaja kiirelt sisse kaitsepositsiooni. Kuigi ta on eelnevalt mulle lubanud, et Bergil on minu jaoks aega nii kaua, kui vaja, ning minust eelnevatele ajakirjanikule eraldab ta 20 minutit, käsib pressiesindaja mul intervjuu seitsmendal minutil otsad kokku tõmmata ja viimase küsimuse esitada.
Berg ütleb, et on Private Debt Fondi allahindamisega kursis, kuid kui viin jutu detailsemalt pensionifondide raha peale, mille summat 2008. aasta teisel poolel Private Debt Fondis duubeldati, tunnistab ta, et pole kursis detailidega, ning soovitab homme (täna -toim) Tallinnas toimuval pressikonverentsil oma küsimused esitada. Küll aga rõhutab ta korduvalt, et iga investeering on seotud riskidega.
Intervjuu Swedbanki Balti panganduse juhi Håkan Bergiga.
Swedbank teatas Eestis eelmisel nädalal, et hindas Private Debt Fondi võlakirjad alla 21%. See oli investoritele küllalt suur šokk, sest allahindlusprotsent oli suur ja otsus tuli pea üleöö.
Kas see on tavaline praktika, et nii järsku nii palju võlakirju alla hinnatakse?
Ma ei taha Private Debt Fondi küsimust kommenteerida, tean, et Eesti pool on seda juba teinud. Kuid üldiselt kommenteerides - me käitume vastavalt fondi regulatsioonile ja üldistele regulatsioonidele. Kahjuks antud juhtumi puhul tuli alla hinnata.
Aga seda ei juhtu tihti, et ümberhindamine on nii suur.
Ei juhtu tihti, et SKP kukkumine on nii suur. Jah, seda (allahindamist - toim) ei juhtu tihti ja tulevikus loodetavasti me seda enam ei näe. Aga kahjuks majanduslikult rasketel aegadel see juhtub. Investeerimise osaks on paraku ka teatud riskid.
Private Debt Fondi probleemi teine pool on see, et kohustuslike pensionifondide raha kahekordistati seal 2008. aasta teises pooles. Kui enne oli see umbes 150 miljonit Eesti krooni, siis aasta lõpul üle 300 miljoni. Miks selline otsus tehti?
Kahjuks ei ole ma niivõrd detailidega kursis, seega ma ei saa seda kommenteerida, aga nagu ma olen aru saanud, siis Eestis peaks toimuma vist homme pressikonverents. Soovitaksin teil detailsemaid küsimusi esitada seal pressikonverentsil. Ma tean, et seal on rida küsimusi, seepärast me otsustasime pressikonverentsi korraldada.
Aga kes on üldiselt Teie meelest vastutav selliste juhtumite puhul, kui pensionisamba raha investeeritakse sellistesse riskantsetesse fondidesse? Nooremate inimeste jaoks on ju selle raha investeerimine kohustuslik.
Selge on see, et see oli halb investeering, teisalt, nagu ütlesin, on selliste investeeringute puhul teatud riskielement. Ma arvan, et investeeringut tuleks vaadata antud aja kontekstis, kui see tehti.
Aga loomulikult on oluline seda lähemalt uurida, et näha, kas me tegime vigu, ja siis me peaksime neid kindlasti korrigeerima. Me tahame, et see oleks läbipaistev ja me ei püüa midagi peita.
Aga kui see polnud meie viga, siis me homsel pressikonverentsil ka selgitame, millised on Roburi investeerimisstrateegiad. Me peame võib-olla harima (inimesi - toim) investeerimisriskide suhtes. Kuid mul on raske teha mingeid järeldusi nii varases staadiumis.
(Pärast pressiesindaja sekkumist vahetan teemat.)
Siin foorumil oli eile palju juttu sellest, kas Balti riikide majanduse päästaks euro. Mis Teie arvate?
Panga vaatenurgast tuleb meil kõikvõimalike stsenaariumidega tegeleda, aga pikaajaliselt oleks see kindlasti Balti riikidele kasulik.
Hetkel kuum