Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rebane: Ligi tormab kui pime hobune
Eesti rahandusminister ei tohiks joosta otse ühes suunas kui silmaklappidega pime hobune, ütles meelelahutusärimees Peeter Rebane.
Rebase sõnul on Eesti meelelahutustööstuse üheks suurimaks ohuks riigi konkurentsivõimetuks muutunud maksupoliitika. Eestis on küll lihtne maksusüsteem, aga meie riigi probleem on see, et maksupoliitikat kujundades ei arvestata teiste riikide maksukeskkonnaga, lausus Rebane.
„Me ei tohi olla kinni dogmades, aga maksupoliitika puhul oleme,“ lisas ta, kritiseerides reformierakondlastest rahandusministri Jürgen Ligi ja kultuuriministri Laine Jänese seisukohta, et maksuerisusi ei tehta. See oli ka üks põhjus, miks Rebane otsustas astuda Keskerakonda, sest tema väitel lubasid Keskerakonna juhid talle, et nemad toetavad meelelahutusürituste maksustamist madalama käibemaksumääraga.
Rebane tõi oma seisukoha toetuseks näiteks Eesti filmitööstuse. Eestis on põhimõte, et filmide tootmist ei toetata maksusoodustusega. Näiteks mujal maailmas saavad filmitootjad maksusoodustusena riigilt 20% filmi tootmiseks tehtud kuludest tagasi. „Tulemuseks on see, et Eestisse ei tulda filmi tegema. Vanalinnu on Euroopas sadu,“ märkis Rebane.
Teine näide on Rebase väitel suurte kontsertide korraldamine. Euroopa 27 riigist 22 ütlevad, et suurkontserdid on riigile kasulikud ja rakendavad käibemaksu soodusmäära. Ühe suurkontserdi korraldamine toob Eestisse kaheks päevaks 30 000 turisti, kes teevad siin 80 miljonit krooni käivet. „Sel suvel tuli 0 turisti ja riigil jäi saamata 25 miljonit krooni tulu. Käibemaksumäära tõstes lootis riik võita 8 miljonit krooni, aga kaotas tegelikult 25 miljonit krooni,“ rääkis Rebane.
Teine suurem oht on maksuameti suutmatus tagada ettevõtjate vahel ausat konkurentsi. „Paljud ettevõtjad maksavad praegu palka mustalt ja arvestades, et palgakulud on näiteks 30 protsenti ettevõtte käibest, siis saadakse arvestatav konkurentsieelis võrreldes ausate ettevõtjatega,“ ütles Rebane. Tema hinnangul ei ole maksuamet suurt midagi teinud, et seda probleemi lahendada võtnud. BDG-l on väga raske seetõttu püsida teenuste hinnastamisega konkurentsis.
Kolmas suurim oht järgmisel aastal on Rebase hinnangul arenguvisiooni puudumine riigi ja iga ettevõtte tasemel. „Ebakindluse hetkel on raske püüda leida õiget suunda,“ märkis ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.