• Jaga lugu:

    Ikea kergitab saladusloori - kasum 2,5 mld eurot 

    Rootsi sisustuskaubamajade kett Ikea on otsustanud muuta senist salatsevat poliitikat ning heita enam valgust firma majandusnäitajatele – neist selgub, et hoolimata rängimast majanduslangusest firma asutamisest saadik, läheb Teise maailma sõja ajal Ingvar Kampradi asutatud Ikeal praegu paremini kui kunagi varem.

    Rekordiline on Ikea äsja lõppenud majandusaastal nii käive kui kasum, kirjutab tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri.
    Lõppenud majandusaastal külastas Ikea 280 kaubamaja üle 626 miljoni inimese – seda on 70 korda rohkem kui Rootsis elanikke. Käive kasvas 23,1 miljardile eurole (361 miljardit kroonile), mis on eelnenud aastaga võrreldes 7,7% rohkem.
    Käivet aitasid kergitada kaksteist uut kaubamaja ning madalamad hinnad.
    „Ikea äriidee – pakkuda head valikut parima hinnaga, töötab eriti hästi just kehvematel aegadel,“ ütles firma juht Mikael Ohlsson. „Suurendame oma turuosa.“
    Kasumeid pole firma viimase aasta kohta veel kokku löönud. Samas avalikustatakse, et 2009. a augustis lõppenud majandusaastal saadi kasumit 11% eelnenud aastaga võrreldes rohkem ehk kokku 2,5 miljardit eurot ehk 39,1 miljardit Eesti krooni. Dagens Industri rehkendab Ikea selle aasta kasumiks enne makse ca 2,9 miljardit eurot ehk  45,3 miljardit krooni.
    Netokasumi marginaal kasvas 12%le.
    Erinevalt paljudest suurtest börsifirmadest reinvesteerib Ikea lõviosa oma kasumist. Läinud aastal pumpas Ikea ligi 34 miljardit Eesti krooni nii olemasolevatesse kui uutesse kaubamajadesse.
    Samal moel on plaanis jätkata. Ohlssoni sõnul on Ikea paljudel turgudel seni ikka alles väike tegija. Kasvuambitsioonid on suured ning järgmisel aastal loodab Ohlsson uusi rekordeid. 
    Ikea plaanib edasi laieneda Venemaal ja Hiinas ning siseneda Serbia ja Horvaatia turule. Samuti on sihikul Lõuna-Korea. Plaan on minna ka Indiasse, kui sealsed seadused teevad võimalikuks 100% emafirmale kuuluva tütarettevõtte tegevuse.
    DI arvestuste järgi on Ikea ajavahemikul 2000-2009 teeninud üle 340 miljardi Eesti krooni kasumit.
    Dividende pole firma viimased kolm aastat maksnud. Samas on selge, et Ikea edu tähendab kullavihma ka tütarkontsernile Inter Ikea, millele kuulub kaubamärk ja firma kontseptsioon. Intear Ikeat kontrollib Kampradi perekond, mis saab igal aastal 3% Ikea käibest. See tähendab üksi eelmise majandusaasta eest 10,7 miljardit Eesti krooni ning kokku 80,75 miljardit Eesti krooni aastatuhande vahetusest.
    Samal ajal on Hollandi sihtasutus, millele IKEA kontsern kuulub, saanud sama perioodi eest dividende 16,6 miljardit Eesti krooni.
    Ikeal on üle maailma 127000 töötajat ja 280 kaubamaja 26 riigis. Ikea kataloogi trükitakse enam kui 197 miljonis eksemplaris 29 keeles.
    2011. aastal plaanib IKEA avada kokku seitse uut kaubamaja – Šveitsis Genfis, Norras Kristiansandis, Venemaal Samaaras ja Ufas, Saksamaal Berliinis, Itaalias Catanias ja Hiinas Šanghais.
    Ikea asutas 1943. aastal Ingvar Kamprad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.