Läbiotsimine vaatluse sildi varjus

Kui viimastel aastatel on maksuameti maine muutunud pehmemaks ja asutuse töötajaid peetakse pigem klienditeenindajateks, siis maksurevisjoni ametnike külaskäik võib ehmatada.

Nii juhtus ühe väikese ettevõttega, mida amet kahtlustab ümbrikupalkade maksmises.

Toome teieni näite, kuidas maksuameti töötajad ühes ettevõttes vaatluse sildi all kasutasid töötajate teadmatust, et saada kätte andmed, mida nad saaks ainult läbiotsimise käigus. Ettevõtte nimi on Äripäeva toimetusel teada, kuid kartusest ameti võimaliku kiusamise ees me seda ei avalikusta.

Vahetult pärast lõunapausi läks kontoriuks lahti ja sisse astus kümmekond võõrast inimest. Nemad on maksuametist ja nemad teevad siin läbivaatuse. Ehmunud personal löödi eraldi ruumidesse. Et juhatajat polnud kohal, pisteti ühele töötajale nina alla korraldus vaatluse läbiviimiseks ning teabe ja dokumentide saamiseks. Dokument lasti läbi lugeda ning seejärel tuli sellele anda allkiri.

"Kui alla ei kirjuta, siis trahvisumma on nii ja nii suur," jutustab töötaja, kuidas tema asjast aru sai.

Siis hakati töötajaid pinnima, kes on meie kliendid, kust firma raha saab, kui suur on ettevõte käive jne.

Kästi sahtlid avada, arvutist lasti andmed mälupulgale salvestada, dokumentidest lasti koopiad teha. Loomulikult tegime, sest olime ehmunud ja kõigega nõus, räägib töötaja.

Sellega asi aga ei piirdunud. Ühel töötajal kästi käekott lahti teha. Kui ta julges vastu vaielda, et see on tema isiklik ja ei puutu üldse asjasse, siis näidati paberit. Olete allkirja andnud ja te ei tohi keelduda. Muidugi ehmus ta sellise surve peale ära ja näitas kõik ette.

Teisel töötajal kästi internetipangas isiklikule pangakontole sisse logida ja konto väljavõte välja printida.

Pärast mõnetunnist puistamist lasti alla kirjutada, et pretensioone ei ole.

Mitmeks päevaks oli töötajatel tuju rikutud. Selline käitumine oli solvav. Meil pole kunagi ühtegi makseviivitust olnud, rääkimata maksuvõlast, räägib juhataja tagantjärele. Ta arvab, et maksuameti huvi põhjustas üks hiljutine erimeelsus ja teine pool tegi vihje maksuametile ümbrikupalkade maksmise kohta.

Töötajad kutsuti hiljem maksuametisse ja neil kästi kaasa võtta viimase poole aasta pangakonto väljavõte. Mõni töötaja käiski ise pangas ja maksis väljavõtte eest. Maksuametil on ju endal võimalus pangalt need andmed välja küsida, imestab juhataja.

"Kui mulle helistati maksuametist ja ma ütlesin, et tulen koos advokaadiga, siis hakati rääkima, et pole vaja, meil on nii lihtsad küsimused. Keelasin ka töötajatel ilma esindajata maksuametisse minemast, sest paistab, et kogu aeg kombitakse piire," lisab ta pahaselt.

Maksumaksjate liidule pole tulnud kaebusi, et vaatluse sildi all on tegelikult tehtud läbiotsimine, ütles Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis.

Lehise sõnul minnakse aga selliste vaidluste korral kohe advokaadi juurde. "Reeglid on selleks, et mäng oleks aus. Maksuameti huvi on leida hoovi pealt esimene töömees, kes enne, kui ta oma õigustest aru saab, on kogu info välja lobisenud. Pärast saab küll käsi laiutada, et rikkusime menetlussätteid, aga saime olulise info ja selle baasilt rikkumise vormistada," rääkis Lehis.

Tema sõnul on probleem selles, et tihti inimesed ei tea oma õigusi. Maksuamet peaks neid selgitama, aga tihti võib see välja näha nii, et antakse lugeda kirjalik korraldus, kus on rida paragrahve. "Teavitamine peab olema sisulisem," märkis Lehis.

Ta lisas, et maksuametil tuleb töötajale kindlasti selgitada, miks temalt isikliku pangakonto väljavõtet küsitakse.

Maksuhaldur võib teostada maksumaksja majandustegevuse koha vaatlust. Teatud kiireloomulistel juhtudel või kui maksumaksja isik ei ole teada, võib seadusest tulenevalt jätta vaatluse toimumisest isikule ette teatamata.

Üheks selliseks juhtumiks on näiteks ümbrikupalga maksmise kahtlus. Niisugusel juhul antakse vaatluse aluseks olev dokument üle kohapeal või kui esindajat ei ole kohal, siis toimetatakse dokument talle kätte pärast vaatluse toimumist. Etteteatamata vaatlus on siiski pigem erand kui reegel. Vaatluse käigus tehtavate toimingute loetelu tuleneb seadusest. Vaatluse käigus on maksu- ja tolliametil õigus teha kohapeal dokumentidest väljavõtteid või ärakirju, fotografeerida või filmida olustikku ja nõuda kohal olevatelt isikutelt teavet ettevõtte tegevuse kohta.

Vaatluse ajal ei ole lubatud läbiotsimine ja lukustatud ruumide avamine. Samuti ei ole lubatud toimingud ja küsimused, mis ei ole seotud konkreetse vaadeldava ettevõtte tegevusega, nt nõuda ruumis viibinud isikutelt kohe ka nende pangakonto väljavõtteid või uurida isiklikke esemeid, nt käekotti.