• Jaga lugu:

    Milleks meile e-võlakirjad?

    Hiljuti käidi välja idee, et kuna mõnel euroala riigil on raskusi võlakirjaturult raha kaasamisega ning ka raha saadaks väga kõrge intressiga, võiks välja anda ühtsed Euroopa võlakirjad ehk e-võlakirjad.
    Loodetakse, et sellised ühisvõlakirjad võtavad turgudelt maha spekulatsioonid ja võlakirjaturg muutuks likviidsemaks. Mis juriidiline moodustis neid võlakirju välja annaks? Kas Euroopa valitsuste liit? Millega ja kuidas on võlakirjad tagatud, kuidas toimub intressi maksmine ja võlakirjade lunastamine?
    Kas ei eksisteeri ohtu, et e-võlakirjade tulles on raskustes riikidel korraks veidi kergem. Mis juhtub, kui need kehvemas seisus maad ei suuda ka teenindada oma osa e-võlakirjadest? Turg satuks paanikasse. Või tasuksid mingil põhjusel teised riigid võlakirjamakseid? Mis peaks olema teiste riikide huvi neid makseid teha? Millised on sellisel juhul sanktsioonid maksujõuetutele? Või oleksid võlakirjad kohe mõeldud nii, et kohustust mitte kunagi ei täideta, võlakirjade tähtaegade saabumisel lastakse välja uued ja saadud rahaga lunastatakse olemasolevad, nagu on läänemaailmas välja kujunenud. Ehk oleks lihtsam tee riikidel, mis ei hiilga eelarvedistsipliiniga ja kelle võlg on kõrge, struktureerida majandust reformide ja varade müügi kaudu?
    Ja milleks piirduda vaid Euroopa võlakirjadega? Kindlasti läheks oluliselt lihtsamaks näiteks Mikitamäe valla finantseerimine, kui seda teha ühises võlakirjaemissioonis Bayeri liidumaaga, emitendiks grupp omavalitsusi? Või annaks kõigile soovijatele korraga välja ühe eluasemelaenu, mille eest solidaarselt vastutatakse, nagu Grameeni pank pakub mikrofinantseeringut? Kuid meil on ju solidaarselt kokku lepitud eelarvedefitsiidi kriteeriumid, mida tuleb täita. Ainus solidaarsus, mida võis märgata, oli see, et vaid üksikud riigid pidasid kokkuleppest kinni ja täitsid nõutut, suurem osa aga pidas seda solidaarselt ebaoluliseks.
    Ja siis võiks mõelda maailmavõlakirjadele, kus Tuvalu saared ja Šveits ühendaksid käed laenu võtmisel. Ühises katlas ikka parem ja segasem. Tundub kuidagi utopistlik. Üks valuuta, üks emitent, üks rahandusministeerium!?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala raadiohitid: edukate naiste õppetunnid ja muudatused ühisrahastuses
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.