Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milleks meile e-võlakirjad?
Hiljuti käidi välja idee, et kuna mõnel euroala riigil on raskusi võlakirjaturult raha kaasamisega ning ka raha saadaks väga kõrge intressiga, võiks välja anda ühtsed Euroopa võlakirjad ehk e-võlakirjad.
Loodetakse, et sellised ühisvõlakirjad võtavad turgudelt maha spekulatsioonid ja võlakirjaturg muutuks likviidsemaks. Mis juriidiline moodustis neid võlakirju välja annaks? Kas Euroopa valitsuste liit? Millega ja kuidas on võlakirjad tagatud, kuidas toimub intressi maksmine ja võlakirjade lunastamine?
Kas ei eksisteeri ohtu, et e-võlakirjade tulles on raskustes riikidel korraks veidi kergem. Mis juhtub, kui need kehvemas seisus maad ei suuda ka teenindada oma osa e-võlakirjadest? Turg satuks paanikasse. Või tasuksid mingil põhjusel teised riigid võlakirjamakseid? Mis peaks olema teiste riikide huvi neid makseid teha? Millised on sellisel juhul sanktsioonid maksujõuetutele? Või oleksid võlakirjad kohe mõeldud nii, et kohustust mitte kunagi ei täideta, võlakirjade tähtaegade saabumisel lastakse välja uued ja saadud rahaga lunastatakse olemasolevad, nagu on läänemaailmas välja kujunenud. Ehk oleks lihtsam tee riikidel, mis ei hiilga eelarvedistsipliiniga ja kelle võlg on kõrge, struktureerida majandust reformide ja varade müügi kaudu?
Ja milleks piirduda vaid Euroopa võlakirjadega? Kindlasti läheks oluliselt lihtsamaks näiteks Mikitamäe valla finantseerimine, kui seda teha ühises võlakirjaemissioonis Bayeri liidumaaga, emitendiks grupp omavalitsusi? Või annaks kõigile soovijatele korraga välja ühe eluasemelaenu, mille eest solidaarselt vastutatakse, nagu Grameeni pank pakub mikrofinantseeringut? Kuid meil on ju solidaarselt kokku lepitud eelarvedefitsiidi kriteeriumid, mida tuleb täita. Ainus solidaarsus, mida võis märgata, oli see, et vaid üksikud riigid pidasid kokkuleppest kinni ja täitsid nõutut, suurem osa aga pidas seda solidaarselt ebaoluliseks.
Ja siis võiks mõelda maailmavõlakirjadele, kus Tuvalu saared ja Šveits ühendaksid käed laenu võtmisel. Ühises katlas ikka parem ja segasem. Tundub kuidagi utopistlik. Üks valuuta, üks emitent, üks rahandusministeerium!?