Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milleks meile e-võlakirjad?

    Hiljuti käidi välja idee, et kuna mõnel euroala riigil on raskusi võlakirjaturult raha kaasamisega ning ka raha saadaks väga kõrge intressiga, võiks välja anda ühtsed Euroopa võlakirjad ehk e-võlakirjad.
    Loodetakse, et sellised ühisvõlakirjad võtavad turgudelt maha spekulatsioonid ja võlakirjaturg muutuks likviidsemaks. Mis juriidiline moodustis neid võlakirju välja annaks? Kas Euroopa valitsuste liit? Millega ja kuidas on võlakirjad tagatud, kuidas toimub intressi maksmine ja võlakirjade lunastamine?
    Kas ei eksisteeri ohtu, et e-võlakirjade tulles on raskustes riikidel korraks veidi kergem. Mis juhtub, kui need kehvemas seisus maad ei suuda ka teenindada oma osa e-võlakirjadest? Turg satuks paanikasse. Või tasuksid mingil põhjusel teised riigid võlakirjamakseid? Mis peaks olema teiste riikide huvi neid makseid teha? Millised on sellisel juhul sanktsioonid maksujõuetutele? Või oleksid võlakirjad kohe mõeldud nii, et kohustust mitte kunagi ei täideta, võlakirjade tähtaegade saabumisel lastakse välja uued ja saadud rahaga lunastatakse olemasolevad, nagu on läänemaailmas välja kujunenud. Ehk oleks lihtsam tee riikidel, mis ei hiilga eelarvedistsipliiniga ja kelle võlg on kõrge, struktureerida majandust reformide ja varade müügi kaudu?
    Ja milleks piirduda vaid Euroopa võlakirjadega? Kindlasti läheks oluliselt lihtsamaks näiteks Mikitamäe valla finantseerimine, kui seda teha ühises võlakirjaemissioonis Bayeri liidumaaga, emitendiks grupp omavalitsusi? Või annaks kõigile soovijatele korraga välja ühe eluasemelaenu, mille eest solidaarselt vastutatakse, nagu Grameeni pank pakub mikrofinantseeringut? Kuid meil on ju solidaarselt kokku lepitud eelarvedefitsiidi kriteeriumid, mida tuleb täita. Ainus solidaarsus, mida võis märgata, oli see, et vaid üksikud riigid pidasid kokkuleppest kinni ja täitsid nõutut, suurem osa aga pidas seda solidaarselt ebaoluliseks.
    Ja siis võiks mõelda maailmavõlakirjadele, kus Tuvalu saared ja Šveits ühendaksid käed laenu võtmisel. Ühises katlas ikka parem ja segasem. Tundub kuidagi utopistlik. Üks valuuta, üks emitent, üks rahandusministeerium!?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Soome landitootja koondab Pärnus 35 töötajat Sõda ja sanktsioonid tekitavad ebakindlust
Landitootja Rapala Eesti AS, mis kuulub Helsingi börsil noteeritud Rapala kontserni, koondab töötukassa andmetel 35 inimest.
Landitootja Rapala Eesti AS, mis kuulub Helsingi börsil noteeritud Rapala kontserni, koondab töötukassa andmetel 35 inimest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.