Musta kulla pimestav helk

Rahutud ja ebakindlad ajad Põhja-Aafrikas ning Lähis-Idas, kus toodetakse kolmandik kogu maailma toornaftast, on loonud olukorra, kus tarbijate ja tootjate pingutustest ei piisa väärtusliku toorme hinnaralli peatamiseks. Seejuures on musta kulla hind USAs märgatavalt madalam kui Euroopas.

Põhjus, miks rahutused Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides nafta hinda kergitavad, on mure toornaftatarnete katkemise pärast, millest näiteks Lääne-Euroopa on tugevalt sõltuv. Nende hirmude taustal on Brenti toornafta hind tõusnud selle aasta pooleteise kuuga 10% ning varsti ei pea olema enam vaid autoomanik, et tunnetada kallineva toornafta mõju enda rahakotile.

Sellele olukorrale on juba rahvusvaheliselt kõrgel tasemel tähelepanu pööratud ning täna kogunevad Saudi Araabia pealinnas Riyadhis enam kui 90 riigi ametnikud, et proovida panna lõpp tugevale hinnakõikumisele. Bloombergi andmetel tõusis toornafta 20 päeva ajalooline volatiilsus 27,4 punktini, samas kui detsembri lõpus oli näitaja kõigi aegade madalaimal tasemel, 12,6 punkti peal.

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) on esialgu tõusvatele hindadele vastanud tootmismahtude suurendamisega, ammutades suurimas mahus naftat pärast 2008. aasta detsembri otsust piirata tootmist. Grupp on eiranud tõusvate hindade tõttu tootmiskvoote ja ammutab praegu ligi kaks miljonit barrelit päevas ehk 8% rohkem ametlikust limiidist.

Eile andis nafta hinna tõusule hoogu Liibüa. Muammar Gaddafi poeg hoiatas võimaliku kodusõja eest, mis võib ohtu seada riigi tootmise. Seni on Liibüa meeleavaldajatega äärmiselt karmilt käitunud, rünnates neid sõjaväejõududega ja tappes üle 200 inimese. Nende rahutuste iseloomulik joon seisnebki eelkõige potentsiaalses ohus, kui rahutused peaksid veelgi edasi kanduma, seekord juba märksa olulisematesse riikidesse.

"Naftahinnad tõusevad iga uue pealkirjaga," ütles Energy Overview toimetaja Mike Fitzpatrick Bloombergile. "Kui tasakaalukad ja läänesõbralikud valitsused nagu Jordaania ja Bahrein kukutatakse, siis 100 dollarit barrelist ei paista üldse nii totter kui paar päeva tagasi."

Suureks küsimärgiks globaalsel areenil on kerkinud Hiina. Riik blokeeris SMSid ja internetilehed, et välistada meeleavaldused demokraatia toetuseks, mis on kukutanud juba kaks Lähis-Ida kauaaegset liidrit ning põhjustanud veriseid kokkupõrkeid Liibüas ja Bahreinis. Piirangud näitavad Hiina võimude muret, et osa pingeid, mis vallandas proteste Lähis-Idas, on olemas ka Hiinas. Näiteks toiduainete kiire hinnatõus, suur lõhe rikaste ja vaeste vahel ning kõrge tööpuudus ülikooli lõpetanute seas.

Toornafta hind on saavutanud viimase kahe ja poole aasta kõrgeima taseme. Seda nii USAs (West Texas Intermediate) kui ka Euroopas (Brenti segu)m kuigi hinnaliikumine neis regioonides on märgatavalt erinev. Brenti hind Londoni ICE Futures Europe börsil on jaanuari algusest kallinenud 10%. Ent New Yorgi börsil kaubeldava WTI toornafta hind on sama ajaga kukkunud ligi 4%. Kuigi nüüd on näha ka muutust USAs, kus nafta hind kallines eilsega üle 3%. "Lähis-Ida sündmustega seotud riskipreemia kajastub enam Brenti hinnas," ütles Credit Suisse'i tooraineanalüütik Tobias Merath Bloombergile. "Brenti ja WTI hinnavahe on hämmastav ja selgitatav regionaalsete erinevustega."

Seesama probleem võetakse jututeemaks veel ühel sel nädalal toimuval kõrgetasemelisel kohtumisel Londonis, kus kogunevad maaklerid ja kauplejad firmadest nagu BP, ICAP ja Vitol Group.

"Tõenäoliselt ei suudeta seda teemat puudutamata jätta, kui eelmisel nädalal maksis WTI barrel kuni 16 dollarit vähem võrreldes Brentiga. Kindlasti räägitakse ka Lähis-Ida turule osaks saavast tugevast stressist," ütles Barclays Capitali tooraineanalüütik Paul Horsnell.