Avalikus ettevõttes olgu ka juhtkonna palgad avalikud

Tänane Äripäev kirjutab taas Tallinna börsil noteeritud ettevõtete juhtide palkadest. Ning jälle ka sellest, et nende - definitsiooni järgi avalike ettevõtete palgasüsteem - on endiselt läbipaistmatu.

Tõsi, artiklist selgub, et pea kõik me börsifirmad oma juhtide motiveerimisel majanduskeskkonda ehk finantskriisi arvestanud ning tasusid kärpinud, kuid artiklist selgub siiski, et ega me avalikud ettevõtted pole endiselt avalikustamisele asunud. Vähemalt tippjuhtide palgad ja nende motivatsioonipaketid on endiselt üks suur saladus.

Äripäeva arvates peavad börsiettevõtete juhtide palgad, boonused ja motivatsioonipaketid olema avalikud. Me oleme seda ka varem öelnud. Mitu korda. Mujal maailmas on see täiesti tavaline praktika, ent meil ei taha see tava kuidagi juurduda ja ka jututeemana on teema endiselt väga ebapopulaarne - võrdsustatakse teise rahakotis sorimisega ja see tähendab eestlasele vaata et pühaduse teotamist.

Nii paistab ka tänasest Äripäevast, et juhtide tasude osas on kõik vanaviisi. Seda mõtetki tõrjutakse vanade argumentidega: palgad on konfidentsiaalsed, tegemist ei ole mitte avaliku sektori, vaid eraettevõtetega.

Hirmudki on endised, aasta-aastalt samad: kui konkurent saab teada, palju ettevõte heale juhile maksab, ostab ta teise äkki üles. Äripäev on endiselt kindel, et konkurent teab teiste turuosaliste aktsionäridest paremini, millised on juhtide palgad me väikesel turul.

Äripäeva arvates tingib börsifirmade juhtide vastuseisu palkade, boonuste ja motivatsioonipaketi osade avalikustamisele pigem soov varjata, hirm, et aktsionärid saavad teada juhtide sissetuleku tegeliku suuruse.

Meie huvi pole lihtsalt uudishimu, teiste rahakotis sobramine ega oma madalate kirgede rahuldamine. Paljud Eesti börsifirmade juhid on ise ühtlasi ka selle ettevõtte suurimad omanikud ning ka teistel aktsionäridel oleks hea teada, kas juht käsutab avalikku ettevõtet kui oma rahakoti pikendust või tunneb ettevõtte hea käekäigu pärast ka tõeliselt muret.

Tegemist on ju avalike ettevõtetega. Nad on oma tegevuse arendamisse kaasanud börsi kaudu vaba raha ja seega ka uusi suuremaid ja väiksemaid investoreid-omanikke. Ja ka väikesel omanikul - seejuures ka potentsiaalsel - on õigus teada kõike, mis ettevõttes toimub: juhivahetus, ärilepingute sõlmimine, aga iseäranis seda, mis puudutab firma rahalist poolt, alustades käibe- ja kasuminumbreist juhtide palkade-boonusteni. See on selguse ja asjaajamise läbipaistvuse huvides ja nagu toimetus on aru saanud, ka Tallinna börsi eesmärk, kirjutasime (27.06.2008) kolme aasta eest oma juhtkirjas.

Ja veel. Juba 2007. aastal arvas Äripäev ühes oma juhtkirjas, et börsiettevõtte juhtide motivatsioonisüsteemide salastamine näitab, et Eestis on veel arenguruumi investoritega suhtlemisel. Börs ning börsil olevad ettevõtted peavad istuma maha ja leppima kokku konkreetsed reeglid, mis aitavad muuta ettevõtte investoritele läbipaistvamaks, tegime toona ettepaneku. Sellest on nüüd möödunud neli aastat, kuid muutunud pole ikka midagi.

Seega, kas Tallinna börs saab ükskord läbipaistvaks?

Autor: ÄP