Võlakirjad kärssavad, kuld särab

Üheks kulla hinnatõusu põhjuseks on võimalik USA valitsuse võlakriis, mille võti on praegu õnneks turu asemel poliitikute käes. Kas nad jõuavad enne tähtaega kokkuleppele võlalimiidi tõstmise ja kulude kärpimise osas, ei ole veel teada. See külvab ettearvamatust. Samal ajal muutub Euroopa valitsuse võlakirjade turg üha süngemaks. Itaalia võlakirjade tootlused on negatiivses mõttes praktiliselt kinni püüdnud Hispaania omad.

Kuigi juba Hispaania puhul on analüütikud ammu rääkinud, et see on päästmiseks liiga suur, siis mida teha Itaaliaga? Itaalia valitsus on emiteerinud 1,8 triljoni euro ulatuses valitsuse võlakirju. Võrdluseks, kogu euroala valitsuste võlakirjade maht oli 2010. aasta seisuga 7,8 triljonit eurot ehk igast euroala valitsuste laenatud eurost on 24 senti laenatud Itaalia valitsuse poolt.

Abi andjad võivad kaotada reitingu. Ma kardan, et kui Saksamaa, Prantsusmaa ja teised otsustavad vajadusel Itaaliat päästma minna, kaotavad need riigid korralikud võlareitingud. Kuigi raha näeb praegu Saksamaa valitsuse võlakirjades turvasadamat, ei pruugi see enam Hispaaniat või Itaaliat päästes sama funktsiooni pakkuda. Huvitav, et kui raha põgeneb Saksamaa valitsuse paberisse, siis Prantsuse valitsuse võlakirjadesse see ei jookse. Investorid otsivad vähese riskiga pelgupaiku, ostes kulda ja teisi väärismetalle, hoides raha ja Šveitsi franki. Lisaks omalt poolt nimekirja Norra krooni ja Aasia tugevaid valuutasid, näiteks Singapuri dollari.

Kui mõni euroala riik muutuks maksujõuetuks, tooks see kaasa panganduskriisi, seda vaatamata hiljutisele pankade stressitesti tulemustele, kus ei arvestatud reaalsete oludega, nagu Kreeka või Iirimaa valitsuse võimaliku maksevõimetusega. Kiiremas korras tuleks võtta ette samme pankade kapitaliseerimiseks (vajadusel riigi abiga), loodetavasti ei pea valitsused hakkama hoiuste kompenseerimiseks võlakirju emiteerima.

USA finantsekspert John Mauldin kirjutas uudiskirjas, et Euroopa olukord halveneb ja see muutub palju halvemaks 2008. aastal kogetust. Kasvab võimalus, et see saab olema USAle väga negatiivne. Turud käituvad veel ikka sedasi, nagu saaks Euroopa probleeme lahendada.

Euroopas muutub kriisi süvenedes kriisimaades keskkond aina deflatsioonilisemaks. Deflatsioonilises keskkonnas kandub tähelepanu tootluse otsimise asemel hoopis kapitali säilimisele (return of capital muutub tähtsamaks return on capital'ist), kirjutas Mauldin koos Jonathan Tepperiga raamatus Endgame.

Parem karta. Investorid peaksid olema taas valmis kasvavaks närvilisuseks finantsturgudel, mistõttu ei teeks halba läbi mõelda, mida teha, kui kukkumine saab alguse. Kui lähevad valitsuse võlakirjad, ei jää sellest puutumata ka aktsiad, iseäranis finantssektori omad. Võiks mõelda, kas üldse müüa või vähendada positsioone, mida müüa ja kui palju. Sellisel juhul ei istu varem tegevused läbimõelnud investor paralüseeritult arvutiekraani ees, vaid otsus on juba ette tehtud ja seda saab kohe emotsioonideta täitma hakata. Loodame, et olukord laabub, kuid valmis peab olema negatiivsemateks arenguteks.