Eesti sõnastab endale uut Euroopa Liidu poliitikat

Dokument on alles eelnõu järgus ning arutelu järel valitsuses saab alates homsest oma arvamust väljendada ka Eesti laiem avalikkus.

Intervjuu riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Juhan Lepassaarega.

Mida seab Eesti riik oma Euroopa Liidu poliitikas esikohale Eesti ettevõtjate huve silmas pidades? Kaks asja. Üks on siseturg. Siseturu kaudu nende võimaluste avardamine, mis võimaldaks Eesti ettevõtjal oma toodangut või teenust paremini üle piiri pakkuda. Eriti on fookuses teenuste turg ja veelgi kitsamalt digitaalne turg.

Kõik e-teenused, e-hanked, mille võimalusi Eesti ettevõtjad praegu veel täiel määral kasutada ei saa, sest nendes valdkondades siseturg ei toimi. Teine on taristud. Eesti füüsiline ühendamine siseturuga. Kindlasti nende kahe asja sees on palju kitsamaid asju, nagu e- arved, e-maksed, mis teevad ettevõtjate elu palju lihtsamaks.

Kui palju koordineerib Eesti oma ELi poliitikat teiste riikidega, kel on võib-olla samad huvid ja prioriteedid? Soome? Rootsi? Balti riikidega? See sama ühtse digitaalse turu idee, mille Eesti initsiatiivil käisid välja neli peaministrit (Eesti, Soome, Taani, Holland), on üks kesksemaid küsimusi ka Läänemere riikide koostöös ja kitsamalt Balti ja Põhjala riikide koostöös. Pluss Suurbritannia.

Mil määral koordineerime oma Euroopa poliitikat Balti riikidega? Teeme seda väga paljudes valdkondades. Parimad näited on transport ja energia. Rail Baltica, energiataristud, ühtne energiaturg, Balti riikide ühinemine Nord Pool Spotiga. See toimub Euroopa Liidu raamistikus.

Kas selles dokumendis kajastuvad ka Eesti seisukohad euroala reformi kohta? Selles sisalduvad paljud seisukohad. Kuid euroala reform on n-ö work in progress ja ka see eelnõu on alles arutelu alus. See on ka üks arutelu küsimus, kui suurel määral me sooviksime liikuda euroala valitsemises edasi eri valdkondades. See ongi konsultatsioonide mõte, et me koos leiaksime lahenduse nendele küsimustele.

Kui kaugele on Eesti valmis minema maksukoostöös? Maksu koordineerimine on vajalik ELi tasemel, et tugevdada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Maksukoostöö peaks kindlasti arvestama, milline on majanduste erilisus ELi sees. Eesti arvab koos paljude teiste liikmesriikidega, et kui räägime maksumääradest, siis peaks liikmesriikidel olema see paindlik ja kiire viis majanduses toimunud muudatustele reageerida.

Mis valdkondades võib tulla vastutuult? Kindlasti on suhteliselt keeruline kõik see, mis puudutab teenuste vaba liikumist.