Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pillesaar: riiklike toetusteta oleks ettevõtlus tõhusam

    Riiklike toetuste asendamisest madalama maksumääraga oleks majandusel rohkem kasu, ütles IT-ettevõtja Jaan Pillesaar. Toetusteta on äri     tema sõnul tõhusam.

    Kuna Pillesaare juhitav AS Helmes on tänavu saanud EASilt mitmeid toetusi, palus Äripäev tal kommenteerida Ossinovski väiteid Delovõje Vedomostile antud intervjuus.
    Ossinovski ütles seal järgmist: "Olen suur majanduse turgutamise vastane, eriti kui kasutatakse Ameerika või Euroopa põhimõtet. Need miljardid, mida jagab EAS, hävitavad riiki. Efektiivsed ettevõtted surevad välja, kuna abisaajad saavutavad konkurentsieelise. Efektiivsed ettevõtted ei vaja dotatsioone, aga ebaefektiivsed ei tohi neid saada. Raha suunamine majandusse on täielik jama. Parem oleks EASi käsutuses oleva raha arvel vähendada makse. Riik peab sekkuma majandusse ainult maksude poole pealt. Kui tahate, et see areneks - langetage makse, kui tahate pidurdada inflatsiooni – tõstke makse. Ongi kogu mäng."
    Järgneb Jaan Pillesaare kommentaar:
    Olen nõus, et riiklike toetuste süsteem ei saa kunagi majanduslikult efektiivne olla, abistamise asemel see pigem rikub majanduse konkurentsivõimet. On ju selge, et toetustega saab iga ettevõtja käivitada ka selliseid projekte, mida ta ilma toetuseta ei teeks, st mille tasuvus pole piisav või risk on liiga kõrge. Ja kui projekt on tasuv ka ilma toetuseta, ei ole ju riigil mõtet seda toetada. Ometi nii tehakse.
    Toetuste süsteemi peamine mõte, millest mina olen aru saanud, on tõsta teatud majandusharusid pealemaksmisega paremale järjele. Võrdluseks, ka riskikapitaliäris läheb enamik paigutatud rahast kaduma, tootlus tuleb tagasi üksikutest projektidest. Riiklikud toetused on sisuliselt riikliku ja erakapitali kombinatsioon. Riik paneb raha koos erainvestoritega projektidesse lootuses, et projektidel läheb riigi toetusega paremini ning riik saab tulevikus maksudena projekti paigutatud rahast rohkem tagasi. Samas pole küll kuulnud, et keegi riigi tootlust mõõdaks.
    Oma kogemusest tulenevalt julgen väita, et erakapitalile toetuv riskikapitalitööstus on võrratult efektiivsem. Näiteks kogu see pingutus, mis läheb riigitoetuse äriplaanide kirjutamisse ning nende plaanide hindamisse ja kontrollimisse, on tohutu. Eraäris ei tee keegi selliseid äriplaane, nagu riigitoetuse taotlemiseks vaja koostada on. Ning põhjalikule hindamisele vaatamata tekivad alati küsimused, miks üks toetus rahuldati ja teine tagasi lükati.
    Toetuste süsteem eksisteerib, sest poliitikute huvi on reeglina võimalikult paks riik ja ümber jagada võimalikult suurt rahamassi. Suurte rahade liigutamine on teatavasti ju prestiižne ja ümberjagamist korraldavad inimesed tähtsad inimesed, kelle juurde kõik peavad minema, müts näpus.
    See ei ole efektiivne süsteem, kuid ei kao kuhugi, sest liiga palju on neid, kelle huvides süsteem töötab. Kui süsteem juba sellisena loodud on, ei ole ka üksikul ettevõtjal mõtet ujuda vastuvoolu ega võimalikest toetustest loobuda. Kes loobub toetustest, seab ennast konkurentidest kehvemale positsioonile.
    Mulle kuuluvad ettevõtted on ka toetusi taotlenud ja mõned ka saanud, selle eest oleme tänulikud. Kahtlemata tuleb ettevõttele toetustest majanduslikku kasu, kuid riigile ja turule tervikuna oleks kindlasti kasulikum, kui toetuste jagamise asemel korjaks riik kokku lihtsalt vähem makse. Sel juhul oleks võimalik säästa kogu toetuste administreerimisele kuluv raha, ja kindlasti oleks tegelik sääst veelgi suurem, sest inimlikke vigu tehakse igas süsteemis, ka toetuste jagamise süsteemis.
    Seda kõike ei ole aga mõtet öelda, sest EL ei hakka oma mõtteviisi ja poliitikat muutma, vähemalt mitte enne, kui asjad väga halvaks lähevad. Ja seni kuni EL meile raha pakub, oleks seda rumal mitte vastu võtta. Ka Eesti riigil pole selles mõttes mõistlik vastuvoolu ujuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA Esindajatekoda annab heakskiidu 430 miljardi dollari suurusele kulutuste plaanile
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.