Ettevõtjad: soojendage suhteid soomlastega

"Tihti räägitakse halvustavalt, et Eesti on allhanke maa. Samas on siin esindatud suured ettevõtted, kus tehakse väga tähtsaid projekte," rääkis AMO Grupi juhatuse esimees Priit Raud. "Eesti ettevõtted on osa protsessidest ja tihti antakse neile oluline vastutus. Ehk ei ole me rasketööstuses esindatud oma nimega, kuid oleme suurtes projektides juba 10-15 aastat," rõhutas ta.

Raud lisas, et pole tähtis, et oleksime suured, vaid oluline on hoopis see, et meil on oma nišš. "Peame muutuma oluliseks suurte ettevõtete protsessides. Sel juhul võib siinne tegevus muutuda suuremaks kui emaettevõttel," ütles firmajuht.

Soome ja Eesti ettevõtjate suhtlusel on Raua sõnul tänapäeval võtmesõnaks muutustevalmidus ja koostöövõrgustike loomine, mitte enam müük. Ka AMO Grupp vaatas Eestisse sellepärast, et lüüa läbi maailmaturgudel. "Väga raske on viia tootmist Hiinasse või Poola või Tšehhi," rääkis Raud. Olulised on hoopis lähedus, konfidentsiaalsus ja usaldus. Eesti ettevõtetelt oodatakse tema sõnul tootmistehnoloogia edasiviimist ja arendust.

ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni sõnul keskendub tootmisettevõte sellele, et koostööpartner oleks vajalik ka teistes riikides asuvatele allüksustele. Lisaks maandatakse hoolega riske, et kui ettevõttega midagi juhtub, siis ei saaks ABB kahju.

"Pikk tee on käidud ja meil on suur usaldus Eesti majanduse vastu. Oleme siinse tehase juurde loonud juba ka arenduskeskused," rääkis Henriksson progressist.

Tööjõu maksustamine on Soomes odavam. Harju Elektri peadirektor Andres Allikmäe pööras tähelepanu asjaolule, et äririskid on kõikides naaberriikides samad. Tema sõnul on väga olulised partnerid. "Kui esimest korda äri Soomes ei õnnestu, tasub ka teist korda proovima minna. Rääkige ja suhelge, selle kaudu saabki edasi minna," soovitas ta. Kui hoolega vaatate, siis on Soome ettevõtetele tööjõu maksustamine odavam kui Eestis, lisas Allikmäe.

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna direktori Andre Punga sõnul mõistavad Eesti ja Soome ettevõtjad teineteist oluliselt paremini kui 3-5 aastat tagasi. "Meil on suured erinevused, kuid nendega osatakse arvestada. Näiteks Eesti ettevõtjatel on palju lühemad planeerimisajad kui soomlastel," nimetas ta.

Ka kultuurid on erinevad. "Kui eestlane teeb esimese hinnapakkumise, siis oodatakse arutelu, kuid soomlane arvab, et see ongi viimane pakkumine," rääkis Pung. Tema sõnul mõtlevad soomlased aeglasemalt, kuid see on osa protsessist. "Soomlased tahavad minna Eestisse õpetama, kuidas asjad töötavad. Tegelikult on Eestis juba paljud süsteemid kiiremad, lihtsamad ja odavamad, seega on ka soomlastel meilt õppida," nentis ta.

Webmedia kogemus näitab, et Soome konservatiivsele ja korporatiivsele turule on raske jalga ukse vahele saada.

Webmedia ASi juhatuse liikme ja osaniku Priit Alamäe sõnul uskus Webmedia 2005. aastal, et kui saadi Eestis hakkama, siis peab olema edukas ka mujal.

Soomes valiti viis, et kõik ehitatakse üles nullist. "Äristrateegiaks valisime near-shore, et turg oleks lähedal. Uskusime, et see mudel müüb ja et Eesti ettevõte lööb Soomes läbi," kinnitas Alamäe.

2007. aastal oli Webmedial Soomes 15 töötajat, Eestis töötas projekti heaks paarkümmend inimest. Kui aga 2007. aastal käis Soomes pauk, kannatasid Alamäe sõnul väikesed ettevõtted kõige rohkem. "Siis hakkas rolli mängima see, et Soome on oluliselt protektsionistlikum turg kui Eestis. Hakkasime kaotama kliente ja meie jalgealune muutus väga hapraks," kirjeldas ta.

Soomlased maandavad eelkõige oma riske. Alamäe sõnul õpiti, et Soome turg pole küps ja kuigi seal puudub korruptsioon, on turg väga korporatiivne. Samuti on Soome turule väga keeruline sisse pääseda. "Kui valid partneri, kel on turvaline nimi, ja asi läheb untsu, on OK. Kui pole loogiline valik ja läheb untsu, järelikult tegid liiga riskantse valiku," tõi Alamäe näite soomlaste müügitöötajate tegutsemise strateegia kohta. Kõige olulisem on soomlase jaoks oma riskide maandamine ja nad valivad ettevõtte, kes on seal kindlasti ka viie aasta pärast, lisas ta.

Esimest korda oli Webmedia Soomes 3,5 aastat. Teine katse sai alguse 2010. aasta juulis ja tänavu jõuti lepinguni. Firma ostis ära 200 töötajaga ettevõtte, mis tegeleb paljude kitsaste IT-teenustega suurte ettevõtete jaoks, nagu Neste ja Ruukki.

Praegu kuulub Webmediale oma valdkonnas 2% Soome turust, kuid soov on saavutada 4%. Firma eesmärk on olla suurte rahvusvaheliste ettevõtete tarnija, kuid samal ajal on tarkvarafirma jalajälg Soomes telekommunikatsiooni ja finantsteenuste sektoris väike. "Töötame selles suunas, et suudaksime seal Eesti kogemust viia ülespoole ja Soome kogemust tuua Eestisse ja mujale," rääkis Alamäe.

Põhjanaabrite turul ostetakse tema sõnul eelkõige usaldust ja kui hakatakse koostööd tegema, on see pikaajaline. Mida vähem usaldust, seda rohkem tahetakse teha fikseeritud eelarvega projekte, märkis ta.

Eestlasi respekteeritakse Alamäe sõnul Soomes juba kui asjalikke ja professionaalseid inimesi. "Vähemalt IT-sektoris räägime kui võrdne võrdsega," kinnitas ta.