Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Imeline Teadus: maismaa kadumine lööb majandust

    Albert Naquini kodu on tihti vee all. Viimase viie aasta jooksul on tema Lõuna-Louisianas asuv kodulinn olnud viis korda üle ujutatud ning asi paistab vaid halvemaks minevat.

    Isle de Jean Charles (Jean Charlesi saar) on väike lapike keset maailma haavatavaimat märgala ning Mehhiko laht õgib end iga päevaga löögi all olevatele majadele lähemale. Iga-aastased orkaanid toovad endaga kaasa üha rohkem vett ning muudavad täielikult kogu maastikku. Nii sõidetakse nüüd paatidega seal, kus enne oli maismaa ning ainus Jean Charlesi saarele viiv tee mattub mitu korda aastas vee alla, kirjutab Äripäeva ajakiri Imeline Teadus / Tarkade Klubi.
    „See tee on kindlasti 30 protsenti ajast üle ujutatud,“ ütleb Albert Naquin. Ta on piirkonnas aastasadu elanud biloxi-chitimacha indiaanihõimu pealik, kuid peagi võib nende elupaigast minevik saada. Alates 2002. aastast on kohalikust kogukonnast lahkunud 250 elanikku, nii et tänaseks on alles jäänud vaid 70 ja ka nendest kaalub enamus oma sünnikohast lahkumist enne, kui on liiga hilja. „Meie kohalik kogukond sureb varem või hiljem välja. Ning ühes sellega sureb välja ka meie indiaanikultuur,“ räägib Albert Naquin.
    Louisiana muutub iga päevaga üha väiksemaks. Ranniku märgalad on ainulaadne luhtadest, lodudest, soodest jm koosnev ökosüsteem, kus elavad haid, alligaatorid ja eri liiki kalad. Peagi neelab Mehhiko laht selle ala endasse – iga tunniga kaob jalgpalliväljakusuurune maa-ala.
    Alates 1930. aastast on merre vajunud 6500 km2 maad – see vastab kahe Saaremaa ja ühe Hiiumaa pindala summale. Tänaseks päevaks on rannikujoon roninud New Orleansile 30 kilomeetrit lähemale kui see oli 1930. aastatel. Ning maa vajumine aina kiireneb.„See on planeedi üks suuremaid maismaakaotusi,“ annab oma hinnangu Val Marmillion, America’s Wetlands Foundationi (Ameerika Märgalade Fond) direktor. See organisatsioon võitleb märgalade päästmise eest. Ka enamik tänapäeva kaarte annavad Louisianast väära kuvandi. Kaartidel on näidatud rannajoon sellisena nagu see nägi välja 1930. aastatel. Kui tänapäeval auto aknast välja vaatamata pimesi oma teekaarti usaldada, on oht kogemata otse merre sõita.
    Massiivne maismaakadu ei ähvarda mitte ainult hävitada kogu ökosüsteemi ja sellega ka 70 ohustatud loomaliiki hävingusse kaasa tõmmata, vaid see tabab üsna kõvasti ka USA rahakotti. Muu hulgas saab ränga hoobi piirkonna kalandus, mis tagab ameeriklastele tervelt 30 protsenti nende poolt söödavatest kaladest, vähkidest ja austritest. Samuti on ohus nafta- ja maagaasitööstus, mille iga-aastane käive on 82 miljardit eurot ja mis annab tööd miljonile inimesele. Rääkimata emotsionaalsest hinnast, kui kaks miljonit inimest oma kodust võib-olla lahkuma peavad.Tegu pole siiski vaid Louisianale omase probleemiga – tegelikult on enamik maailma suurtest jõedeltadest sarnases kriisis.
    Näiteks on sarnaseid probleeme Niiluse, Mekongi ja Gangese deltades ning isegi nii lähedal kui Hollandis, suure Reini jõe suudmealal. Artikkel maailma eri paigus asuvate jõgede suudmealasid ähvardavatest ohtudest ilmus ajakirja Imeline Teadus/Tarkade Klubi 2011. aasta novembri numbris.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.