USA valitsus sundpuhkab

Veelgi tõsisem vastasseis võib ees seista kahe nädala pärast, kui USA Kongressil tuleb otsustada USA võlalae tõstmine.

“Ilmselt ainus asi, mis vabariiklaste seas Obama tervishoiureformist veel ebapopulaarsem on, on võlalae tõstmine,” ütles agentuurile Bloomberg Chris Krueger, Guggenheim Securities LLC analüütik.

USAd ähvardab maksevõimetus. Hiljemalt 17. oktoobriks tuleb praegu 16,7 triljoni dollari tasemel USA võlalae tõstmine ära otsustada. Kui otsust selleks ajaks ei ole ja USA rahandusministeeriumil tuleb kokku 12 triljoni dollari väärtuses võlakirjadelt intresside maksmist edasi lükata, on tehnilises mõttes tegu maksevõimetusega. See oleks USA puhul ennekuulmatu lugu.

Üsna lähedale jõudis kahe partei vastasseis taolisele stsenaariumile 2011. aasta augustis, mis läks USA-le lõpuks maksma tipptaseme AAA-reitingu, ehkki viimasel tunnil vastasseis lahenes. Samasugune viimase hetke lahenduse võimalus on võlalae puhul ka seekord, kuid sellele lootma jääda on riskantne.

Võlalae tõstmiseks on vabariiklastel palju pikem nõudmiste nimekiri, kui eile alanud tööseisaku põhjustanud nõudmised, et Obama 2010. aastal vastu võetud tervishoiureformi mitmeid olulisi elemente tuleks vähemalt aasta võrra edasi lükata.

Esindajatekoja spiikri John Boehneri nimekirjas on TransCanada Corp.’i Keystone XLi torujuhe, maksureform, riiklike regulatsioonide vähendamine, mitmed üleriiklikku ravikindlustust ja tervishoiusüsteemi puudutavad nõudmised.

Proovilahing või ohutusventiil? Kui parteid ei suuda isegi lühiajalises rahastamises kokku leppida, ei ole see võlalae tõstmise jaoks hea enne, leiab osa analüütikuid, nagu ­Chris Krueger. Mõnede vaatlejate sõnul käib praegu proovilahing, et katsetada, milliseid järeleandmisi oleks võimalik võlalae tõstmise eest valitsuselt välja pigistada. Teised leiavad, et praegune tööseisak on ohutusventiil, et võlalae läheneva võitluse eel auru välja lasta. Valitsuse ajutine tööseisak on vähem riskantne.

Kongressi ja Obama terav vastasseis eelarvepoliitika teemal on kestnud sellest ajast saadik, mil vabariiklased Esindajatekojas enamuse saavutasid.

USA 15,7 triljoni dollari suurusele majandusele tähendab tööseisak iga päev 300 miljoni dollari väärtuses tootmata jäänud kaupu ja teenuseid, hindab IHS Inc. Ligi 800 000 riigiteenistujat peab koju jääma, muu hulgas ei tööta maksuameti kõnekeskused, muuseumid ja rahvuspargid on kinni ning kannatada võib ka välismaalastele viisade väljastamine. Seevastu lennujuhid ja lennujaamade turvakontrolli töötajad jätkavad tavapärases graafikus.

Suurbritannia peaminister David Cameron hoiatas eile, et patiseis USAs on ohuks kogu maailmale.

“See on risk maailmamajandusele, kui USA ei suuda oma kuluplaanides korralikult kokku leppida,” ütles Cameron BBC-le.

Lõuna-Koreas avaldas rahandusministeerium kartust, et investorite riskijulgus võib USA patiseisust kahaneda, mis võib veelgi kiirendada kapitali väljavoolu arenevatelt turgudelt.

Suurim kahju ei ole aga tingimata ajutine materiaalne kaotus. Palju enam on põhjust muretseda selle üle, kuidas taoline võimetus kodust patiseisu lahendada õõnestab USA mainet ja usaldusväärsust välismaailma silmis, kirjutas eile Wall ­Street Journal. Milliseid järeldusi teevad sellest USA liitlased, nagu Iisrael, või vastased, nagu tuumaplaane hauduv Iraan. Kui USA president ja Kongress ei suuda kokkuleppele jõuda, et valitsust töös hoida, mida siis veel arvata väljavaadetest saada kokku rahvusvaheline koalitsioon, kui peaks tekkima vajadus sekkuda.