Mullune aasta tõi üle ootuste hea traktorimüügi

2014. aasta puhul ollakse skeptilisemad ning nii häid müüginumbreid ei oodata.

“Eelmisel aastal oli selgelt tunda, et tootjad tegid suuremaid investeeringuid masinapargi uuendamiseks kui varasematel aastatel. Kui varem mõjutas kliendi otsust masina valimisel eelkõige hind, siis mullu oli määrav masina kvaliteet ja efektiivsus,” ütles Janar Sihv Viljandimaal põllutöömasinate ja nende varuosade müügi ning hooldusega tegelevast Flint Kaubandus OÜst. “Meie esindatavate TYM traktorite müük ületas niigi kõrgeks prognoositud tulemust veerandi võrra.”

Tema sõnul mõjutas müüki ka ilmastik: eelnevad kolm lume­rohket talve panid ettevõtjad varakult muretsema ja lumetõrjevahenditesse tehti investeeringuid varem ning suuremas mahtus.

“Traktorite mudelivalikus läksid mullu kaubaks suhteliselt võrdselt kõik mudelid. Muide, maanteeameti statistikast on reaalsed müügitulemused üsna erinevad, kuna eri valdkondades töötavaid traktoreid nagu farmitraktorid, aianditraktorid, laoplatsidel töötavad väiketraktorid jms sageli ei registreerita,” ütles ta.

Uute traktorite müügis mullu neljandal kohal olnud Case IH müüja ASi Dotnuvos Projektai jaoks võib samuti läinud aastat väga edukaks lugeda. Case IH traktorite müük kerkis aasta varasemaga võrreldes 50%.

“Eks traktorite müük oli mullu kogu Eestis suurem. Siin aitasid kaasa soodsad majanduslikud olud, kõrged rapsi- ja teraviljahinnad pärast 2012. aasta saagikoristust ning teisel poolaastal tõusnud piima kokkuostuhinnad, mis andis ka piimatootjatele võimalusi rohkem investeerida. Meie kasvust tuli suur osa konkurentide arvel ehk meil õnnestus oma traktoribrändi turuosa suurendada. Samuti oli hea koostöö finantseerimisasutustega, mis võimaldas põllumeestel suuremaid väljaminekuid teha,” selgitas ASi Dotnuvos Projektai juhataja Toomas Kulu.

Ka Dotnuvos Projektai müüs suhteliselt võrdselt igas suuruses masinaid, samuti kasvas haakeriistade müük – atrasid, niidukeid, taimekaitsepritse ja väetiselaotureid müüdi rohkem kui 2012. aastal.

Eesti põllumees eelistab rikkalikumat varustust. “Kuna tegutseme ka Lätis ja Leedus, võime öelda, et Leedus müüsime mullu umbes 2012. aastaga sama palju masinaid, Läti turg oli aga languses,” rääkis Kulu.

“Kui võrrelda teisi Balti riike Eestiga, eelistavad meie inimesed Lääne-Euroopast pärit traktorimarkide puhul rikkalikuma varustusega masinaid, et töö saaks tehtud efektiivsemalt ja mugavamalt.”

Dotnuvos Projektai müüs muide eelmisel aastal Eestisse masina, millist pole veel liikumas Lätis, Leedus ega Soomes – selleks on 600-hobujõuline roomikutega traktor Case IH Quadtrac 600. “Eks seegi näitab Eesti põllumeeste edumeelsust ja võimekust investeerida ning soovi tootmist efektiivsemaks muuta,” ütles Kulu ja prognoosis, et 2014. aasta nii särav traktorimüüjate jaoks tõenäoliselt ei tule.

Euroopa Liidu raha oli abiks. John Deere’i traktoreid müüva Stokker Agri OÜ juhataja Priit Printsi sõnul on samuti põllumeeste jaoks viimased paar aastat olnud edukad ning lisaks tõi Euroopa Liidu eelarveperioodi viimane aasta investeerimistoetustena turule suure hulga finantsvahendeid.

“Näha oli turu “polariseerumist” – kasvas nii väiksemate alla 120 hj traktorite kui ka suurte, üle 280 hj traktorite turg. Samas keskmise võimsusklassi turg oli languses,” kõneleb Prints. “Suurte traktorite puhul on kasv tingitud sellest, et suuremad maahari­jad võtsid kasutusele tootlikumad põlluharimisriistad. Väiksemas võimsusklassis mõjutas turgu suur toetusega ostetud masinate osakaal. Oma postiivset mõju avaldasid turu kasvule ka soodsad finatseerimispakkumised.”

Ka Stokker Agri jaoks oli 2013. aasta traktorite müügis läbi aegade parim. Kogu turul oli enimmüüdud traktori mudeliks 100-hobujõuline John Deere 5100M. Samas on ka uued 8R ja 7R seeria masinad ülipopulaarsed üle 200-hobujõuliste masinate klassis.

Deutz-Fahr traktorite ning Krone ja Amazone põllumajandusmasinate müüja Jatiina OÜ traktorite tootejuht Einar Mikson ütles, et kõige enam soosiski Eestis põllutöömasinate ostu Euroopa Liidu toetus, mis võimaldas soetada paremaid masinaid ja kasutada efektiivsemaid viljelusviise. “Kindlasti on oma osa ka ilmal, mille kohta eelmisel aastal nuriseda ei saanud. Küll aga võib mõningast müüginumbrite vähenemist prognoosida käesolevaks aastaks, kuna Euroopa Liidu eelarveperiood vahetus ja toetuste osas on oodata väikest pausi.”

Mikson nentis, et Eesti ja lähiriikide võrdluses on kõige suurem erinevus meist põhja poole jäävate riikidega, kus talupidamise traditsioone ei ole vägivaldselt katkestatud ja toetus maaettevõtlusele on suurem. “Seal on väiksemad ja elujõulused talud, mille hobujõudude vajadus on kindlasti väiksem Eesti ja teiste nn endiste sotsialismimaade omast. Saime pärandiks endised kolhoosid ja sovhoosid, suured põllumassiivid, mis nõuavad võimsaid traktoreid, suuri haakeriistasid ja iseliikuvaid seadmeid,” selgitas ta.

Samas oli Jatiina klientidel suurem huvi väiksemate, 100 hj traktorite vastu, mis on sobilikud ennekõike väiksematesse ettevõtetesse, farmidesse ning laaduriga töödeks.