Muusikuhingega O'Brock-Kaljuvee naudib lavanärvi

"Kooris ma ei laula, väike jämmimine on palju põnevam," räägib O'Brock homses ajakirja Gentleman kaaneloos. Lapsepõlves kodulinnas Ohios kooris laulnud O'Brockil ei ole sellest väga head mälestused.

Talle meelepärane väike jämmimine toimus hiljuti jaanuaris Sillamäel, kuhu kutsusid O'Brocki muusik Toivo Hunt koos Lembit Saarsalu ja Vladimir Võssotskiga. Džässkontserdile tahtsid nad laulma just O'Brocki, sest olid kursis tema seniste etteastetega koos Kukerpillidega. Nendega tegi Silmeti juht kaks aastat tagasi plaadi, välja anti ka muusikavideo. Uus album on juba töös.

Esinemist džässimuusikutega meenutab O'Brock senini kerge värinaga, sest saadud kogemus andis talle tugeva adrenaliiniannuse. "Kui ma enne kontserti küsisin, millal proovi teeme, oli vastus, et me oleme džässimehed, me ei tee selliseid asju. Siis tuligi leppida, et proov on siis, kui oled laval," naerab ta. "See on üks minu hiljutisi suurimaid väljakutseid. Ma hoiatasin publikut, kui hakkasin laulma, et võib juhtuda, et meil läheb midagi metsa. Ja noh… läkski," sõnab ta naerdes.

Kontserti kirjeldades läheb O'Brock tõeliselt põlema ning hakkab salapäraselt ja ennastunustavalt selgitama: "ma tundsin ühe laulu ajal, et olin nagu vihmametsas ja muusika lihtsalt sadas mu peale… ja ma unustasin laulda!" Meenutus ajab ta naerma, kuid tõsinedes tõdeb ta, et see oli väga mõnus ja tema käed värisevad praegugi, kui sellele mõtleb.