Eksporditoetuste rolli vähenedes rõhk teenustele

Eelmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil 2007–2013 EASi jagatud toetustest on mõjusamad olnud ettevõtete tööstusinvesteeringute toetamine, starditoetus ning teadmiste ja oskuste arendamise toetus. Kõige vähem mõjusad on olnud innovatsiooniosaku toetusmeede ja eksporditoetused.

Ka ­uuringus osalenud ettevõtjad on pidanud eksporditoetust vähem oluliseks, võrreldes teiste toetustega.

Toetuse saajad jäävad võrdluses alla. Kõrvutades toetust saanud ettevõtete majandusnäitajaid toetusele eelnenud ajaga, on ekspordimüügitulu kahekordistunud, ulatudes 4,5 miljardi euroni.

Kui aga võrrelda toetust saanud ettevõtteid samal ajal toetust mitte saanud ettevõtetega, siis esimeste ekspordimüügi­tulu dünaamika jääb toetust mitte saanud ettevõtetele alla.

Ettevõtlustoetuste tähtsus tervikuna väheneb. Kui ekspordi­toetust peetakse siiski oluliseks ja selleta poleks toetust saanud ettevõtted välis­turundusega nii suures mahus tegelenud, siis toetuse konkreetsemat mõju ekspordikäibele, ekspordi osakaalu kasvule või uutele sihtturgudele laienemisele pigem ei nimetata.

Vaja on rohkem nõu ja teadmisi. Majanduskriisi ajal oli ette­võtetel vähe raha investeeringuteks, praegu on aga vaja just rohkem nõu ja teadmist, kuidas muutunud turuolukorras edaspidi edukas olla.

Seepärast peabki EASi edaspidi keskenduma rohkem teavitustööle ja ettevõtjate nõustamisele.

Seejuures on ekspordi kasv EASi üks peamisi eesmärke ja oluline on ümber kujundada see tegevus, mis aitaks Eesti ettevõtetel välisturgudel edukamalt tegutseda.

Näiteks on laienemas välisturgudel tegutsevate ekspordinõunike võrgustik.

Nemad pakuvad ettevõtetele kohapealsete oludega hästi kursis olles erinevaid teenuseid, näiteks otsivad potentsiaalseid kliente.