Eluasemete hinnakasv jääb mõõdukaks

Tõnu Mertsina  Foto: Raul Mee

Swedbanki Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on nõudlus eluasemete järgi küll väga suur, ent eluruumide hinnakasv jääb mõõdukaks ja olukord kaugele buumi tasemest.

"Eesti elanikud kavatsevad juba pikemat aega ja üha kindlamalt eluaset soetada ning ka nende üldine kindlustunne on aasta aega järjest tõusnud. Seega võib eeldada, et nõudlus eluhoonete järele püsib lähiajal suur," märkis Mertsina.

Eesti elanike eluasemelaenude jäägi kasv on viimastel aastatel kiirenenud ning see ulatus aasta esimeses kvartalis ligikaudu 6 protsendini.

Siiski jääb see kaugele maha 2006. aasta algusest, kui eluasemelaenude jääk kasvas aastases võrdluses lausa 78%. Eluruumide hinnakasv peaks lähiajal jääma aga mõõdukaks, kuna tugeva nõudluse kõrval on ka eluruumide pakkumine suur, rääkis ökonomist.

Ehituses elu sees

Statistikaameti hommikul avaldatud andmetest selgub, et ehitusmahud olid esimeses kvartalis viie aasta kõrgeimal tasemel. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid mahud 18%.

Suur osa tõusus oli hoonete ehitusel. Mertsina märkis, et see kasvas ka juba möödunud aastal kõikides kvartalites – keskmiselt 12% ehk ligikaudu sama palju kui tänavu esimeses kvartalis.

"Nii ehitus- kui ka kasutuslubade arv on tublisti tõusnud. Eluruumide kasutuslubade arv eluruumide pinna järgi suurenes esimeses kvartalis 17% aastases võrdluses, samas kui ehituslubade arv suurenes möödunud aastal 9% ning selle aasta esimeses kvartalis enam kui viiendiku võrra," märkis ökonomist.

Ka mitteeluruumide kasutus- ja ehituslubade arv (pindala ja mahu järgi) kasvas aasta esimeses kvartalis väga tugevasti. "Kui võrrelda eluruumide ehituslubasid 2004.–2007. aastatega, on praegune tase ehituspindala kohta ligikaudu poole madalam. Küll on aga hoopis väiksem vahe kasutuslubadega – vaid 2007.aastal ületas kasutusse lubatud eluhoonete pindala eelmist aastat," rääkis Mertsina.

Selle aasta esimese kolme kuuga pöördus väga tugevale tõusule rajatiste ehitusmahtude kasv – tõus ulatus 37 protsendini. Swedbanki Eesti peaökonomist märkis, et osaliselt aitas sellele kaasa eelmise aasta alguses madalale langenud võrdlusbaas – mullu esimeses kvartalis kahanes rajatiste ehitusmaht 21%.

Ehitusmahtude kasv rajatiste vallas oli siiski tugevam ka ilma baasefektita.  Mertsina märkis, et 2014–2020 aastate eurorahade väljamaksed on küll tasapisi suurenenud, kuid aasta esimese kvartali lõpuks oli tehtud väljamakseid vaid 10% Eestile eraldatud summast ehk 327 miljonit eurot. Möödunud aasta lõpus oli see osakaal 8%.

"Väljamakstud eurorahadest ei lähe aga kaugeltki kõik ehitusse. Võiks ju arvata, et suuremate rajatiste ehitustööde projektid ongi kuhjunud sellesse aastasse, kuid ilmselt on siin teiseks põhjuseks ka kohalike valimiste tõttu tööde ajastamine ja sellest tulenev suurem aktiivsus. Kui vaadata ettepoole, on valitsus lubanud sel ja järgmisel aastal oluliselt suurendada investeeringuid (sealhulgas EL rahade toel), mis aitab muu hulgas suurendada ka ehitusmahtusid," rääkis ökonomist.

Investeeringud sõltuvad kindlustundest

Mertsina märkis, et kinnisvaraga seotud laenud moodustavad ligikaudu poole mittefinantsettevõtete laenuportfellist. Kui ettevõtete laenuportfell kasvas aasta esimeses kvartalis üle 7%, siis kinnisvaraga seotud laenud kokku 3,6%.

"Ettevõtete kinnisvarainvesteeringud on seotud nende kindlustundega," selgitas Swedbanki Eesti peaökonomist. Tööstus- ja ehitusettevõtete ning teenuste sektori kindlustunne on juba kaks aastat järjest paranenud.

Tööstusettevõtete tootmismahu näitajad on sel aastal oluliselt paranenud ning selleks ja järgmiseks aastaks oodatud tugevam välisnõudlus ja müügihindade kasv peaksid tööstusettevõtete majandusnäitajaid veelgi parandama, lisas ta.

"Samas on jaekaubandusettevõtete müügimahud veidi allapoole liikunud. Elanike netopalga reaalkasvu aeglustumine ja  tihe konkurents peaksid jaekaubandusettevõtete müügimahtude kasvu sel aastal pidurdama," rääkis ta.

Järgmisel aastal suurendab aga tulumaksuvaba piiri tõstmine taas elanike ostujõudu ning see peaks tarbimist suurendama ja jaekaubandusettevõtete kindlustunnet veidi parandama, ütles Mertsina.

Hetkel kuum