Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Digiiglus sulab 150 000 eurot

    DigiigluFoto: Eesti EL nõukogu eesistumise meeskond

    Eesti pani 150 000 euro eest Brüsselisse üles digiiglu, kus soovijad saavad vaadata Eesti kohta käivaid panoraamvideoid.

    Digiinstallatsioonid Euroopa Liidu Nõukogu hoonetes avati esmaspäeval, samal ajal tutvustati ka eesistuja tööruume. Kogu kujunduse keskmes on videoprojektsiooni kuppel, kus näidatakse Eestit ja teisi Euroopa Liidu riike tutvustavaid panoraamvideoid.
    Eesti eesistumise digilahenduste nõuniku Valdek Lauri sõnul on iga eesistujariik teinud ELi Nõukogu peahoone Justus Lipsiuse aatriumis ning eesistuja tööruumides ennast tutvustava väljapaneku.  Peahoones käivad iga päev tuhanded euroametnikud ja diplomaadid.

    Kiideti ka kupli võimet pakkuda meditatiivset vaheldust töörutiini ning leiti, et tegu on hea kohaga, kus töögruppide vahepeal hinge tõmmata.

    Valdek Lauri
    Eesti eesistumise digilahenduste nõuniku
    Külma ei tehta
    Digiiglu aitab nõuniku hinnangul märkimisväärselt Eesti eesistumise plaanidele kaasa, kuna see on ainulaadne erilahendus, mis äratab märkimisväärset tähelepanu. Eesti prioriteet on nimelt digitaalne Euroopa.
    „Avamisel oli kohal sadakond inimest ning välismeedias tekitas see palju elevust. Kuplisse astusid sisse nii majas töötavad ametnikud, turismigrupid kui ka ajakirjanikud,“ rääkis eesistumise digilahenduste nõunik.
    Tema sõnul jäi kõlama väga positiivne tagasiside sellest, kuidas kuplit külastades astuti justkui teise maailma. „Kiideti ka kupli võimet pakkuda meditatiivset vaheldust töörutiini ning leiti, et tegu on hea kohaga, kus töögruppide vahepeal hinge tõmmata,“ ütles Laur.
    Digiiglu avamine esmaspäeval.Foto: Eesti EL nõukogu eesistumise meeskond
    Iglu jääb
    Digiiglu läheb käibemaksu arvestamata maksma kokku umbes 150 000 eurot. Suurim kulu on kupli rent, mille hind on 107 600 eurot, videotootmise kulu on 10 000 eurot. Hinna sees on ka kupli ajutise eemaldamise ja kokkupanemise kulu – ELi suurkogude ajaks tuleb see ajutiselt maha võtta.
    Osa rahast kulub ka internetiühendusele ning veidi maksis ka ehitamisaegne turvateenus. Lauri kinnitusel on 150 000 eurot igati tavapärane. „See summa on sarnases suurusjärgus ka teiste Euroopa Liidu eesistujate ekspositsioonidega,“ rääkis ta. Maksumus tasutakse Eesti 100. aastapäeva välisprogrammi eelarvest.
    Projektsioonikuppel on Brüsselis üleval kuni eesistumisperioodi lõpuni. Seejärel naaseb see Eestisse, kus saab kupliga lähemalt tutvuda.
    Digiiglu mõte on pakkuda vaatajatele panoraamkino kogemust ilma virtuaalreaalsuse prillide piirangutega. Pilt kuvatakse projektsioonikupli siseseintele nelja kõrglahutusega projektori abil. Videod kajastavad Eesti loodust, laulupidu, 100. sünnipäeva üritusi, tehnoloogialahendusi ja eesistumist.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.