Palju metsa läheb metsa

Seitse aastat tagasi oli Eesti metsade pindala 2,21 miljonit hektarit. Mulluse seisuga oli näitaja oluliselt kasvanud ja ulatus 2,31 miljoni hektarini, seisab keskkonnaministeeriumi värskes aruandes metsanduse arengukava kohta.

Ülitugevalt on kasvanud ka metsade tagavara – kui aastal 2008 oli see 431 miljonit kuupmeetrit, siis mullu juba 476 miljonit kuupmeetrit. See tähendab, et metsade tagavara on lisaks raiutule suurenenud keskmiselt 5,6 miljoni kuupmeetri jagu aastas.

„Eesti majandatavates metsades jääb igal aastal erinevatel põhjustel kasutamata mitu miljonit kuupmeetrit puitu,“ tõdeti seletuskirjas, mis kannab keskkonnaminister Siim Kiisleri allkirja. Enim jääb kasutamata madalakvaliteediline lehtpuu, mille peamine kasutusvaldkond on energeetikas.

Seetõttu on suurenenud küpse metsa tagavara ning juure- ja tüvemädanike kahjustused, mis metsa kasutusväärtust langetavad, rõhutas keskkonnaministeerium.

Kui metsatagavara jätkab senises tempos tõusmist, jääb metsaomanikel üha rohkem saamata tulu, kuna üleseisnud puistute juurdekasv on madal ja rohkem on kahjustusi, lisas ministeerium. Eestil tervikuna jääb aga kasutamata võimalus tööhõive suurendamiseks ja energeetikas fossiilse materjali asendamiseks.

Metsatagavara akumuleerub jätkuvalt, kuna raiemaht jääb eesmärgile tugevalt alla. Aastatel 2007–2016 on maht olnud keskmiselt 8,5 miljonit kuupmeetrit ehk raiutud on 57 kuni 71 protsenti eesmärgist ning umbes 54% juurdekasvust, seisab aruandes.