Eesti eksporditurg Põhjamaades kasvab

Möödunud aastal vedas Eestist kaupu Soome 1775 ettevõtet (ekspordi aastakäibega üle 130 000 euro) ehk ligikaudu veerand kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest. Rootsi puhul olid need numbrid 1133 ja 15%, Norra puhul 1074 ja 15% ning Taani vedas Eestist kaupu 536 ettevõtet ehk 7% kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest.

Ettevõtete arvu järgi on kõigi nelja riigi juures viis suurimat eksporditavat kaubagruppi samad: masinad ja seadmed, puit-, plast- ja mustmetalltooted, mööbel ja elektriseadmed.

Mida paremini on eksport riikide ning kaupade ja teenuste lõikes hajutatud, seda väiksemad riskid. Eesti kaupade eksport on kõige mitmekesisem Soome suunal. Möödunud aastal oli Soome ekspordis esimese 5 suurima kauba osakaal (1210 kaubast) 21%, kusjuures kaupade osakaalud olid ühtlaselt jaotunud (näiteks suurima kauba – spetsiifiliste masinaosade – osakaal oli vaid 4,6% Soome suunatud kaupade ekspordist).

Norra ja Rootsi puhul oli viie suurema kauba osakaal 46%, s.h oli näiteks mobiilsideseadmete osakaal Rootsi suunatud ekspordis 31% ja Norrasse ekspordis kokkupandavate ehitiste osakaal 20%.

Eksport Taani oli väga kontsentreeritud – 5 suurema kauba osakaal moodustas 61% sellesse riiki suunatud kaupade koguekspordist, sealhulgas 30% kaupade ekspordist tuli küttepuidust.

Rootsi ja Norra krooni vahetuskursi mõju euro suhtes on nendesse riikidesse ekspordil võrdlemisi tagasihoidlik - see on pigem seotud konkreetsete kaupadega. Möödunud aastal kasutati eksporditehingutes Rootsiga sealset krooni vaid 7% (eurot aga 92%), Norrasse ekspordis kasutati Norra krooni 11% ja eurodes toimus 87% tehingutest.

Nelja Põhjamaa riigi ekspordis kasutati möödunud aastal eurot keskmiselt 95% tehingutest.

Pikemat aega kestnud tootlikkusest kiirem tööjõukulude kasv on halvendanud Eesti ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet. Kuigi tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu vahe on vähenenud, tähendab see vaid seda, et ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime langus on aeglustunud.

Eesti keskmine hinnatase on tasapisi liikunud Põhjamaade omadele lähemale, kuid vahe on jätkuvalt suur. Kõige enam on Eesti hinnad konvergeerunud Soome hinnatasemega – eelmisel aastal olid Eesti hinnad esialgsete arvestuste järgi 61% Soome omadest.

Kõige kaugemal on meie hinnad Norra omadest – meie hinnad olid möödunud aastal vaid umbes 50% Norra hindadest. Kaupade hinnad on keskmistest hindadest ligikaudu 11 protsendipunkti võrra lähemal, teenuste hinnad aga umbes sama palju kaugemal vastava riigi keskmistest hindadest. Pikemas vaates on kaupade lisandväärtus suurenenud, mis kompenseerib vähemalt osaliselt hinnapõhise konkurentsivõime langusest.

Hindade konvergents tähendab seda, et Eesti kaupade ja teenuste madalamate hindade eelised vähenevad või on kohati juba kadunud. See omakorda sunnib ettevõtteid tegelema veelgi rohkem tootearenduse ja tootlikkuse tõstmisega.

Vaatamata hinnapõhise konkurentsivõime langusele on Eestist eksporditud kaupade turuosa kõikides Põhjamaa riikides viimase 10 aastaga suurenenud (Rootsi puhul siis, kui jätta ekspordist välja mobiilsideseadmed, mille mõju on väga suur). Ekspordituru hoidmise nimel on paljud ettevõtted pidanud leppima madalamate kasumitega.

Tänavune Swedbanki tööstusuuring näitab, et kolm kõige olulisemat uut sihtturgu on Rootsi, Soome ja Norra. Taani oli 6. kohal.

Rootsit peavad kõige populaarsemaks uueks sihtturuks mööbli-, masina- ja metallitööstusettevõtted, Soomet toiduaine- ja mööblitööstuse ning Norrat trüki-, masina-, metalli- ja mööblitööstusettevõtted.

Kaupade ekspordi käibekasv Põhjamaadesse on kahel viimasel kvartalil aeglustunud. Kui Soome suunal oli kasv jätkuvalt tugev, siis kaupade eksport Rootsi (ka mobiilsideseadmeid arvestamata) on juba kaks kvartalit järjest languses olnud. Samuti vähenes Eesti eksport esimeses kvartalis Norrasse.

Elamuehitus on tipust läbi ja ehitusinvesteeringute kasv aeglustumas. Põhjamaade ehitustegevuse juures tuleks aga arvestada seda, et Rootsi, Norra ja Taani rahvaarv on kiiresti kasvamas ning seetõttu püsib seal nõudlus uute eluhoonete järele. 

Maailmamajanduse tugeva nõudluse tõttu jäävad nõrgemate ehitusinvesteeringute kõrval muud investeeringud lähiajal tugevaks. Soomes nõuab mitu suuremat tööstusprojekti rohkem erasektori investeeringuid ning ka Rootsis peaks nõudlus investeerimiskaupade ja tootmissisendite järele lähiajal suur olema. Norras ergutab naftahindade tõus nafta- ja gaasitootmist ning sellega seotud investeeringuid.

Majapidamiste eratarbimine on Põhjamaades tugev nõudluse ja majanduskasvu allikas. Järgmisel aastal võivad Norras ja Rootsis intressimäärade ja hinnatõus eratarbimise kasvu veidi aeglustada. Soomes toetab lähiajal tarbimist aga tugev kindlustunne, palga- ja tööhõivekasv.

Samas, keskpikas vaates on risk see, et soomlased tarbivad oma säästude vähenemise arvelt. Ka Taanis toetab tarbimise kasvu reaalpalga- ja tööhõivekasv, kuid majapidamiste säästud on suured, mis viitab tugevama tarbimise jätkumisele ka lähiajal.