Iga kaheksas töötaja saab ümbrikupalka

Varimajanduse uuringu järgi on illegaalse alkoholi tarbimine jäänud samale tasemele, kuid kasvanud on nende inimeste hulk, kes tarbivad salasigarette vahetevahel, teatas maksu- ja tolliamet.  Maksudena jäi 2017. aastal hinnanguliselt saamata 149 miljonit eurot, 2016. aastal hinnanguliselt 109 miljonit eurot.

Positiivse küljena tõi ameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi välja, et kasvanud on palgasaajate osakaal, kes ei poolda ümbrikupalka. Võrreldes eelmise uuringuga kasvas mittepooldajate osakaal 62 protsendilt 70 protsendini. 

Ümbrikupalga maksmisega ei olnud 2017. aastal rahul 52%, aasta varem 37% illegaalse töötasu saajatest. Rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide nõrgenemine, aga ka ebaõiglus ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes ning tööandja vastu seadusliku kaitse puudumine.

"Täielikult ebaseaduslikku töötasu saavate inimeste hulk jätkuvalt väheneb, kuid osalist ümbrikupalka saavate inimeste hulk on kasvanud,“ ütles Leis, kelle sõnul surve ümbrikupalkade maksmiseks on tulnud eeskätt tööandjatelt. Illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 31% (2016. aastal 44%).

„Kuigi rohkem on neid inimesi, kes saavad osaliselt ümbrikupalka, on siiski positiivne see, et illegaalselt saadud summad on jäänud väiksemaks. Seega ümbrikupalka makstakse väiksemates summades ja suurema osa tulust teenivad inimesed ausalt,“ lisas Leis. Kõige enam oli mustalt töötajaid noorte ja madalama haridusega inimeste hulgas.

Illegaalseid alkohoolseid jooke tarbis uuringu järgi teadlikult 5% elanikest. Sellele eelnenud, 2016. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult 3% alkoholitarbijatest. „Salaalkoholi tarbimine on jätkuvalt pigem ebapopulaarne, kuid näeme siiski ohtusid Lätist ostetud alkoholi edasimüümises. Samas ei ole MTA kontrollid toitlustus- ja meelelahutuskohtades seni märkimisväärseid koguseid Läti alkoholi tuvastanud,“ rõhutas Leis.

Teadlikult ostis 2016. aastal salasigarette 16% suitsetajatest ja 2017. aastal 26% suitsetajatest. Janek Leisi sõnul illegaalsete ja legaalsete sigarettide hinnaerinevus samas vähenes, millest võib järeldada, et kuigi salasigarettide eelistamine on kasvanud, on nende kättesaadavus muutunud halvemaks. „Üheks põhjuseks on siin kindlasti ka MTA edukas kontrollitegevus ning tänu läbivalgustusseadmete lisandumisele kasvanud avastamise võimekus,“ lisas Leis.

Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 15,6 miljonit eurot, illegaalse sigaretikaubanduse tõttu ligikaudu 76,8 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu.