Leedu mahehiid tahab Eestis rahapõldu künda

Artikkel

Auga Groupi looja ja juhatuse esimees Kęstutis Juščius ütles, et ettevõte tahab kaasata kokku umbes 20 miljonit eurot.Foto: Andres Haabu
- Börsiuudised
- Pille Ivask
- 9. juuli 2018 kell 3:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu mahehiid tahab Eestis rahapõldu künda
Eestis investoreid püüdmas käinud Leedu mahehiiu Auga Groupi looja ja juhatuse esimees Kęstutis Juščius loodab aktsionäridele maksta tulevikus dividende, kuigi esialgu on tegemist lennuka kasvuaktsiaga.
„Orgaaniline toit on tõesti megatrend Euroopas. Võiks olla nii, et kui inimene teeb külmkapi ukse lahti, on pooled talle vastu vaatavatest toodetest Auga omad,“ unistas Juščius ettevõtte tähelennust.
Augustis Leedu börsi põhinimekirja jõudva Auga Groupi juhid käisid möödunud nädala neljapäeval potentsiaalsete Eesti investoritega tutvumas. Keda täpselt õnnestub omanikeringi püüda, pole veel teada. Juščiuse sõnul oodatakse aga suuremat huvi just institutsionaalsetelt investoritelt, kes osaleksid ka juba sel kuul toimuval aktsiate märkimisel. Kui aktsiad jõuavad börsile, on omanike sekka teretulnud ka mahepõllumajandusest huvituvad erainvestorid.
Pensionifondide huvi esiti tagasihoidlik
Auga Group emiteerib Vilniuse ja Varssavi börsil kuni 40 miljonit aktsiat hinnaga 0,45–0,5 eurot aktsia. Seega tahab ettevõte kaasata kokku umbes 20 miljonit eurot. Juščius ütles aktsia hinda kommenteerides, et kui ta ise ettevõttes osaluse soetas, oli aktsia hind 0,61 eurot. Emissioon toimub ettevõtte teatel 23. juuli paiku.
Juhi sõnul on Auga puhul tegemist kasvuaktsiaga ja ta lisas naljatades, et seda juba eeskätt seetõttu, et nimi Auga viitab leedu keelest eesti keelde tõlgituna kõrgust või kõrgele tõusmist. Siiski lubas ta, et heal majandusaastal on ettevõte valmis maksma ka dividende.
Eestis võiksid emissioonist olla huvitatud näiteks pensionifondid. LHV kommunikatsiooni- ja turundusjuht Julia Garanža ütles aga LHV pensionifondide potentsiaalset huvi kommenteerides, et praegusel etapil ei pea pank võimalikuks Auga Groupi plaane lähemalt kommenteerida.
Ka Swedbank jäi Auga Groupi tegemisi kommenteerides üldsõnaliseks. Panga portfellihalduri Ene Õunmaa sõnul on mahepõllumajandus kahtlemata huvitav valdkond, sest orgaaniline ja puhas toit on muutunud inimeste jaoks aina tähtsamaks. „Swedbanki pensionifondide jaoks on lisaks ettevõtte tegevusvaldkonnale oluline ettevõtte finantsiline seis, kasumlikkus ja hinna atraktiivsus,“ kommenteeris Õunmaa.
Eesti jaeinvestorid kahjuks Auga Groupi aktsiate märkimisel osaleda ei saa, küll aga on neid võimalik hiljem Vilniuse ja Varssavi börsilt endale soetada. Juščiuse sõnul otsustati esmalt läheneda kodumaistele jaeinvestoritele, kuna ettevõte on Leedus juba väga tuntud.
Mahe müüb
Auga Group reklaamib end kui „põllult poeriiulile“ ettevõtet. See tähendab, et firma kontrollib ühelt poolt nii tootmistegevust kui ka kaupade jõudmist jaekettide riiulitele.
Kuigi mahetootmist peetakse üldiselt nišivaldkonnaks, oli Juščius ettevõtte tulevikust ning perspektiividest rääkides entusiastlik. Ta rõhutas, et orgaaniliste põllumajandussaaduste odavamaks muutmine ei nõua raketiteadust ning tehnoloogilised arengud on jõudnud sinnamaale, et orgaaniline põllumajandus ei tähenda vaovahes küürutamist või hobusega põlluharimist. Tema sõnul on orgaaniliste toodete juurutamine tehnoloogilisi lahendusi kasutades üha odavam ning see teeb selle ka kättesaadavamaks. „Inimeste teadlikkus orgaanilisest toidust on suurenenud ning eriti eesrindlikku kasvu on näidanud Rootsi ja Norra,“ märkis Juščius.
Lisaks näitab Juščiuse hinnangul orgaanilise toidu jätkusuutlikkust see, et noorem generatsioon peab mahetoidust üha rohkem lugu. See omakorda annab tema sõnul märku lojaalsest ja ka pikaajalisest kliendibaasist. Juščius viitas uuringule, mille järgi loeb orgaanilise toidu ostmise puhul rohkem ostja vanus, mitte sissetuleku suurus.
Edasised plaanid
Auga plaanib kaasatavad 20 miljonit eurot paigutada erinevatesse valdkondadesse. Selle rahaga tahab ettevõte teha investeeringuid juba omandatud põllumajandusfirmadesse, arendada linnu- ja piimafarme, toota biogaasi ning kasutada seda põllumajandusseadmete käitamiseks.
Samuti on ettevõte loonud oma uurimis- ja teadusosakonna, mille eesmärk on ühelt poolt põllumajandusseadmeid ise ühes partneritega arendada, kuid samas pilk peal hoida ka mujal Euroopas toimuval. „Me oleme alati tuleviku fännid,“ ütles Juščius.
Suuri laienemisplaane Augal aga ei ole. Juhi sõnul ei soovi ettevõte praegu oma valdusi laiendada, kuivõrd on ses vallas olnud aktiivne ning tahab olemasolevat võimalikult efektiivselt ära kasutada. Ta rõhutas, et ettevõte on ostnud firmasid, mis rendivad kohalike talunike käest maad. See tähendab, et Auga Group ise maaomanik ei ole. „Maad rentides saab ettevõte rahaliselt panustada uutesse tehnoloogiatesse ning seeläbi tulevad investeeringud ka kiiremini tagasi,“ sõnas Juščius.
•Leedu maheettevõte, loodud 2014. aastal seenekasvatusettevõtte Baltic Champs Groupi ja Baltic Champs Agrowill Groupi ühinemisel.
•Läks mahepõllundusele üle 2015. aastal.
•Ettevõttes töötab üle 1200 inimese, kellest enamik töötab maapiirkondades.
•Töötajate palk on umbes kümnendiku võrra kõrgem sektori keskmisest.
•Ekspordib 80% oma toodangust. Peamised turud on Skandinaavia riigid, Saksamaa, Suurbritannia, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Lõuna-Korea.
•Ettevõtte käive tuleb peamiselt kolmest valdkonnast: seened (möödunud aastal 52% kogukäibest), viljasaadused (29%), piim (19%).
•89% kogukasumist tuleb viljasaadustest, ent ettevõte plaanib edaspidi panustada suurema lisandväärtusega toodete tootmisse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum