Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lämmatis Helsingis: kuidas linn maailma liidrid vastu võttis

    Esmaspäevane Helsingi tervitas Ameerika Ühendriikide presidenti Donald Trumpi ja Venemaa presidenti Vladimir Putinit meeleavaldustega.

    USA riigipea Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumine Helsingis.Foto: Andras Kralla
    Esmaspäeva hommikune Helsingi on veel inimhõre. Linn ärkab koos kaupluste ja kohvikutega kümne paiku. Samal ajal kogunevad esimesed meeleavaldajad, et edastada mõlemale maailma superriigi liidrile oma tervitus.
    "Make human rights great again," seisab plakatitel raudteejaama ja Kamppi kaubanduskeskuse esistel platsidel. Peatud viivuks, et olukorda uudistada, ja juba ulatabki keegi noor sulle flaieri kirjaga "PUT-IN People First, Humanity TRUMPs Hate".
    „President Putin ja president Trump vastutavad inimõiguste rikkumise eest oma kodumaal ja rahvusvaheliselt. Soovime, et riigijuhid võtaksid inimõigused oma agendasse,“ ütles maailma suurima rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni Amnesty International pressiesindaja Kaisa Väkiparta. Ainuüksi Helsingis 40 000 liikmega esindatud ühenduse kõneisiku sõnul on mõlemal riigipeal keskne roll Süüria sõjas. Tänaseks ligemale kümnendi kestnud konfliktis toime pandud rikkumised peavad saama vastutajad.
    Teiseks tõi Väkiparta seksuaalvähemuste olukorra Tšetšeenias. Teadupärast pole nende elu Venemaa riigipea isaliku hoolitsuse mõjul oma kodumaal kõige vikerkaarevärvilisem. „Soovime, et nii president Trump kui ka Sauli Niinistö sellele teemale tähelepanu pööraksid,“ soovis ta.
    Trumpile heidavad inimõiguslased ette Kesk-Ameerika asüülitaotlejate kohtlemist Ühendriikide-Mehhiko piiril. Donald Trumpi korraldusel kerkib riigi lõunapiirile kaitsemüür, et piirata sisserännet riiki. Ehitustöid tehatakse relvastatud sõjaväepatrulli valvsa pilgu all. „Helsinkin Sanomat ja suurem osa Soome meediast jagab meie seisukohti. Soovime oma tegevusega mõjutada ka meie presidenti Sauli Niinistöt nendele teemadele tähelepanu juhtima,“ lisas Väkiparta.
    Meedia terav kriitika
    Kriitikat pakub linnapilt mujalgi. Tee lennujaamast riigipeade kohtumispaika on sillutatud väliekraanidega, kus jooksevad vaba ühiskonna alusväärtusi meelde tuletavad kirjad. Helsingi Muusikamaja küljel rippuv suur valgusreklaam tervitab inglis- ja venekeelsete tekstidega "Tere tulemast vaba ajakirjanduse maale, hr president."
    Helsingin Sanomate toimetuse sissepääsu kohal jooksevad Soome suurima päevalehe pealkirjad, mis annavad edasi mõlema mehe mahlakamad väljaütlemised. Protestid on läbimõeldud ja teostatud asjatundlikkusega. Plakatid ei puudu isegi metroodest ja trammipeatustest. „Trump calls media enemy of the people,“ teatab pressikeskuseks kehastunud Finalndia Halli esine trammipeatus.
    Parlamendi vastas asuva kohviku teenindajana räägib, et pühapäeval korraldasid Kokoomuse (Soome Rahvuslik Koalitsioonipartei) noored Eduskunta treppidel oma aktsiooni. „Trepid olid rahvast täis. Kõik avaldasid meelt Donald Trumpi poliitika vastu," kirjeldas teenindajana.
    Vastuolulised hoiakud
    Kohalike meeleolu on vaoshoitum. Keskpäeval kogunetakse Helsingi peatänava Mannerheimintie serva. Kohalikud, välismaalased, televisioon. Korda hoidma saabuvad politseiüksused. Rinnuni habemetes tursked vennad jätavad esmapilgul rohkem viikingibande mulje. Üks käsi relval, teises Pepsi pudel.
    Kolmekümnekraadisest kuumast ja ootusärevusest hoolimata säilitavad kohalikud põhjamaise karguse. „Võrreldes Briti ja muu lääne meediaga oleme Trumpi suhtes neutraalsemad, kuigi meediale meeldib rõhutada, et enamik soomlasi ei soosi ei Trumpi ega Putini poliitikat,“ sõnas Vaasast Helsingisse puhkusereisile sõitnud Tuomas Saikkonen, igapäevaselt ehitussektoris müügijuht.
    Venemaagi suunal ei jagata esmalt mitte kriitikat, vaid lootust konstruktiivseks koostööks. Oma rikkuste ja avarusega on idanaaber atraktiivne äripartner, eesotsas vähem kui 400 kilomeetri kaugusele jääva Peterburiga. Samas annavad ajaloost saadud kogemus ja suurriigi ettearvamatu käitumine mõistetava põhjuse ettevaatlikuseks. „Enamik soomlasi usub dialoogi, kuid alati tuleb valmis olla halvimaks. President Niinistö soovibki kohtumisel rääkida julgeolekuolukorrast Balti regioonis. Vaadata üle õhuruumi ja mereteede reeglid,“ sõnas Saikkonen.
    Enne kella poolt kaht hakkavadki kostuma autosireenid. Kaamerad lülitatakse sisse. Esimesena sõidab kohtumispaika must autokolonn Ühendriikide lippude all. Masinaid on kõvasti üle kümne. Veerand tundi pausi ja järgneb Vene Föderatsiooni vapikotkaga ehitud lippude lehvides president Putini õukond.
    Kohtumisele on lubatud vaid valitud meediaväljaannete esindajad. Privileegi saavad suured Venemaa ja USA kanalid nagu CNN, Washington Post või Rossiya-1. Teistel tuleb leppida otseülekandega Finlandia Hallis.
    Ajakirjanikest kolleegidega tõsisematel teemadel vestelda pole mõtet. Küsid mõnelt Venemaa või Hiina ajakirjanikult Eesti kohta ja vastuseks on tõrjuv vaikimine. Siia on tuldud tööd tegema, mitte lobisema.
    Kui uurida rahvalt tänaval, millega Eesti Soomes silma on jäänud, siis eeskätt juubeliaastaga. Samuti ei ole aktsiiside mõjul kuhugi kadunud alkoturism. „Tallinnas on alkoholihinnad küll tunduvalt tõusnud, kuid me käime endiselt ühepäevastel ostureisidel. Alkoholi kõrval on teised meeliskaubad kingad ja ravimid,“ sõnas laudade koristamisega ametis olnud teenindajana töö kõrvalt.
    Ettevõtja jäi kuivale
    Mõneti üllatavalt ei toonud suurkohtumine peatänava serva jäävatele kohvikutele ja toitlustuskohtadele kaasa erilist külastajate arvu kasvu. „Ilm on kuum – kõik on mere ääres. Esmaspäev ka,“ põhjendas meediakeskusest loetud meetrite kaugusele jääva Cafe Huvila juhataja Joonas Kyllönen. Ka Helsingin Sanomat toimetuse allkorrusel asuva kohviku teenindaja ning kohaliku taksojuhi sõnul on tööpäev nagu iga teinegi.
    USA riigipea Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumine Helsingis.Foto: Andras Kralla
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti indeks tõusis jõudsalt
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti kokku 6309 tehingut nind kogukäive oli Balti aktsiaturul 2 943 668,06 eurot.
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti kokku 6309 tehingut nind kogukäive oli Balti aktsiaturul 2 943 668,06 eurot.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.