Eesti Energia teenis priske kasumi

Ettevõtte käive kasvas aastavõrdluses 5% ja ulatus 186 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum EBITDA langes 17% 53 miljoni euroni.

Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul oli läinud kvartali hea tulemuse taga energiaturgude hinnatõus: Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas oli kasv 37% võrreldes mulluse sama ajaga.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kolmandiku võrra kasvanud ka kütteõli turuhind, mis tähendab suuremat põlevkiviõli müügi tulu.

Mahukate plaaniliste hoolduste tõttu langes teises kvartalis aastavõrdluses nii elektri- kui ka põlevkiviõli toodang. Elektrit tootis Eesti Energia 2 teravatt-tundi ehk 17% vähem kui eelmine aasta samal ajal. Põlevkiviõli toodang langes 15% ja ulatus 90 000 tonnini. Valdav osa põlevkiviõlist eksporditakse Eestist välja.

Suurematest investeeringutest lõppes Eesti elektrijaama 8. ploki ümberehitus, mille tulemusena saab toota rohkem elektrit õlitootmise kõrvalsaadusest põlevkivigaasist.

Auvere elektrijaamas on läbitud kõik vastuvõtmiseks vajalikud katsetused ning Avila sõnul loodab kontsern elektrijaama selle kvartali jooksul General Electricult vastu võtta. Teise kvartali lõpu seisuga on Eesti Energia Auvere elektrijaama investeerinud 581 mln eurot.

Elektri jaotusvõrku investeeris Eesti Energia kvartaliga 18 miljonit eurot.

Maikuu lõpus sõmiti leping Enefit Greeniga, mille kohaselt omandab Eesti Energia Nelja Energia aktsiad. Tehingu jõustumiseks on veel vajalik konkurentsiametite heakskiit.

 

Avila sõnul käib finantsturul praegu aasta lõpu ja uue aasta alguse elektri ost-müük hinnatasemel 55 eurot megavatt-tunni kohta. „Nii kõrgeid kvartali keskmisi elektri turuhindasid pole meil veel olnud. Samas on tegemist hinnaga, mida turg praegu arvab saabuvat. Tegelikkus võib kujuneda ka teistsuguseks, kui näiteks Skandinaavias tuleb vihmane sügis ja seejärel pehme talv. Sellisel juhul me tõenäoliselt selliseid hindu ei näe,“ ütles Avila.