Riigireformijad käisid lauale viimased mõtted

Riigireformi SA juhatuse liige Rait Maruste leidis pressiteates, et Eesti kohtuvõim vajab suuremat iseseisvust justiitsministeeriumist. Sihtasutus tahab võtta justiitsministeeriumilt ära võimu otsustada muuhulgas kohtute eelarve ja personali üle.

“Meie arvates on vajalik institutsionaliseerida kohtuhalduse nõukogu kui kohtute haldust otsustav ja korraldav organ ning Eesti kohtupoliitika kujundamise keskus. Selleks tuleb tuua kohtuhalduse nõukogu teenindus, personaliarvestus ja kohtusüsteemi eelarve kinnitamine välja justiitsministeeriumi valitsemisalast ning anda see üle kohtuhalduse nõukogule. Nõukogu toimiks Riigikogu põhiseaduskomisjoni heakskiidetud põhikirja alusel ja seda juhiks Riigikogu poolt tähtajaliselt nimetatav juht. See suurendab kohtute sõltumatust täitevvõimust ja seeläbi kasvab nende usaldusväärsus,” leidis kunagine riigikohtu esimees Maruste.

Veel leiab sihtasutus, et president peaks muutuma otsevalitavaks rahva poolt ning tema volituste periood pikenema. Selleks teevad suurärimehed ettepaneku anda presidendi valimine algusest lõpuni valimiskogu pädevusse. Samuti on nende hinnangul oluline anda hääleõiguslikele kodanikele õigus 20 000 toetusallkirja kogumisel seada üles presidendikandidaate.

Veel leiab sihtasutus, et president peaks oma otsustes vähem sõltuma avalikust arvamusest. "Ühe ettepanekuna soovime me suurendada presidendi sõltumatust poliitilistest tõmbetuultest ning seada presidendi ametisolekule ühekordne seitsmeaastane tähtaeg. Sel juhul ei pea president otsuste tegemisel muretsema, kas ta valitakse uuesti tagasi või mitte,” ütles Rait Maruste.

Sihtasutuse nõukogu liige, endine riigikontrolör Alar Karis tahab ka riigikontrolöri ja õiguskantsleri institutsioonide reformi. Karise meelest ei tohiks kumbki osaleda valitsuse nõupidamistel, aga samas peaksid osalema riigikogu istungitel. “Praegu osalevad riigikontrolör ja õiguskantsler rutiinselt nii Vabariigi Valitsuse istungitel kui ka kabinetiaruteludel ja see loob huvide konflikti situatsiooni. On ju keeruline sõltumatult auditeerida nende otsuste mõjusid ja hinnata nende õigusaktide õiguspärasust, mille tegemise juures sa ise oled olnud. Samas on tähtis tihendada riigikontrolli töösuhteid parlamendiga ning üheks võimaluseks on anda riigikontrolörile sarnaselt õiguskantsleriga õigus osaleda Riigikogu istungitel sõnaõigusega,” lisas Alar Karis.

Maruste hinnangul peaks õiguskantsleri muutma ombudsmaniks, sidudes institutsiooniga ka võrdõiguslikkuse voliniku ametkonna. “Praegu on õiguskantsleri institutsiooni põimitud nii seaduslikkuse üldise järelevalve kui ka ombudsmani funktsioonid ning selle tulemusena on õiguskantsleri institutsioonile ühe laiemalt hakatud omistama poolkohtulikku tähendust ja rolli. Me näeme, et õigem on anda põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon Riigikohtu pädevusse,” leidis Maruste.

Samuti on SA ettepanekute seas inimestele õiguse andmine pöörduda oma põhiseaduslike õiguste kaitseks otse riigikohtusse.

Eelmine ports sihtasutuse ettepanekuid pani ametnike arvu ja halduskoormuse vähendamise eesmärgil ette ministeeriumite kaotamise ja paljude poliitiliste strateegiate koondamise otse peaministri alluvusse. Täpsemalt saad sellest lugeda siit.

Esimene kogum ettepanekuid puudutas ettepanekuid muuta riigikogu valimiste nimekirjad avatuks ja võrdsustada valmisringkondade suurus. Samuti peeti vajalikus piirata oluliselt uute õigusnormide vastuvõttu ning vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul 50%. Täpsemalt on kõik kirjas siin.

Riigireformi SA asutasid maikuus suurärimehed Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.