• Jaga lugu:

    Riigireformijad käisid lauale viimased mõtted

    Riigireformi SA juhatuse liige Olari Taal Foto: Andras Kralla

    Suurärimeeste huvigrupi Riigireformi SA järjekorras viimased lauale käidud ideed peaks nende hinnangul tegema õiguskantsleri, kohtud, riigikontrolöri ja presidendi sõltumatumaks.

    Riigireformi SA juhatuse liige Rait Maruste leidis pressiteates, et Eesti kohtuvõim vajab suuremat iseseisvust justiitsministeeriumist. Sihtasutus tahab võtta justiitsministeeriumilt ära võimu otsustada muuhulgas kohtute eelarve ja personali üle.
    “Meie arvates on vajalik institutsionaliseerida kohtuhalduse nõukogu kui kohtute haldust otsustav ja korraldav organ ning Eesti kohtupoliitika kujundamise keskus. Selleks tuleb tuua kohtuhalduse nõukogu teenindus, personaliarvestus ja kohtusüsteemi eelarve kinnitamine välja justiitsministeeriumi valitsemisalast ning anda see üle kohtuhalduse nõukogule. Nõukogu toimiks Riigikogu põhiseaduskomisjoni heakskiidetud põhikirja alusel ja seda juhiks Riigikogu poolt tähtajaliselt nimetatav juht. See suurendab kohtute sõltumatust täitevvõimust ja seeläbi kasvab nende usaldusväärsus,” leidis kunagine riigikohtu esimees Maruste.
    Veel leiab sihtasutus, et president peaks muutuma otsevalitavaks rahva poolt ning tema volituste periood pikenema. Selleks teevad suurärimehed ettepaneku anda presidendi valimine algusest lõpuni valimiskogu pädevusse. Samuti on nende hinnangul oluline anda hääleõiguslikele kodanikele õigus 20 000 toetusallkirja kogumisel seada üles presidendikandidaate.
    Veel leiab sihtasutus, et president peaks oma otsustes vähem sõltuma avalikust arvamusest. "Ühe ettepanekuna soovime me suurendada presidendi sõltumatust poliitilistest tõmbetuultest ning seada presidendi ametisolekule ühekordne seitsmeaastane tähtaeg. Sel juhul ei pea president otsuste tegemisel muretsema, kas ta valitakse uuesti tagasi või mitte,” ütles Rait Maruste.
    Sihtasutuse nõukogu liige, endine riigikontrolör Alar Karis tahab ka riigikontrolöri ja õiguskantsleri institutsioonide reformi. Karise meelest ei tohiks kumbki osaleda valitsuse nõupidamistel, aga samas peaksid osalema riigikogu istungitel. “Praegu osalevad riigikontrolör ja õiguskantsler rutiinselt nii Vabariigi Valitsuse istungitel kui ka kabinetiaruteludel ja see loob huvide konflikti situatsiooni. On ju keeruline sõltumatult auditeerida nende otsuste mõjusid ja hinnata nende õigusaktide õiguspärasust, mille tegemise juures sa ise oled olnud. Samas on tähtis tihendada riigikontrolli töösuhteid parlamendiga ning üheks võimaluseks on anda riigikontrolörile sarnaselt õiguskantsleriga õigus osaleda Riigikogu istungitel sõnaõigusega,” lisas Alar Karis.
    Maruste hinnangul peaks õiguskantsleri muutma ombudsmaniks, sidudes institutsiooniga ka võrdõiguslikkuse voliniku ametkonna. “Praegu on õiguskantsleri institutsiooni põimitud nii seaduslikkuse üldise järelevalve kui ka ombudsmani funktsioonid ning selle tulemusena on õiguskantsleri institutsioonile ühe laiemalt hakatud omistama poolkohtulikku tähendust ja rolli. Me näeme, et õigem on anda põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon Riigikohtu pädevusse,” leidis Maruste.
    Samuti on SA ettepanekute seas inimestele õiguse andmine pöörduda oma põhiseaduslike õiguste kaitseks otse riigikohtusse.
    Eelmine ports sihtasutuse ettepanekuid pani ametnike arvu ja halduskoormuse vähendamise eesmärgil ette ministeeriumite kaotamise ja paljude poliitiliste strateegiate koondamise otse peaministri alluvusse. Täpsemalt saad sellest lugeda siit.
    Esimene kogum ettepanekuid puudutas ettepanekuid muuta riigikogu valimiste nimekirjad avatuks ja võrdsustada valmisringkondade suurus. Samuti peeti vajalikus piirata oluliselt uute õigusnormide vastuvõttu ning vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul 50%. Täpsemalt on kõik kirjas siin.
    Riigireformi SA asutasid maikuus suurärimehed Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.