Jaga lugu:

Kütuste megatrend jõudis Eestisse

Alexela juhatuse liige Alan Vaht leiab, et uute kütuste kasutusele võtmist tuleb toetada. Vastasel juhul ei suudeta täita võetud kohustusi vähendada veondusvaldkonna keskkonnajälge.  Foto: Eero Vabamägi

Biokütuste kasutamine veonduse jalajälje vähendamiseks saab Eestis järgmise etapi, kui mais alustab Jüris tegevust esimene veeldatud maagaasi ehk LNG-tankla.

Tarbijate poolt vaadates on suurim hirm Eestis gaasiautodesse investeerimisel seotud aktsiisi ja selle tulevikuga. 2017. aasta juunikuust alates on mootorikütuses kasutatav vedelgaas maksustatud 30% diislikütuse aktsiisimäärast, CNG-l ehk surugaasil aga 10% ulatuses, biogaas on siiani maksuvaba. See muudab kütused tarbijale soodsamaks.

„Kogu seda (fossiilkütustele – toim) alternatiivset infrastruktuuri alles tuleb üles ehitada ja täna toetada,“ rääkis Äripäeva raadio saates "Energiatund" Alexela juhatuse liige Alan Vaht. „Kui riik otsustaks hakata maagaasi- või LNG-aktsiisi tõstma enne turu välja arenemist, siis see oleks endale jalga tulistamine." Ta viitab võetud kohustusele kahandada Euroopa Liidus aastaks 2050 veonduse süsishappegaasiheidet 60% võrra.

Eestis on LNG kasutamine transpordis alles lapsekingades. Umbes 500 Eestis tegutsevast bensiinijaamast-tanklast on surugaasile keskendunud 13–14, esimene LNG-tankla aga alles alustab maikuus tegevust.

Kui kiiresti tasub ära LNG-kütusel sõitev veok, milliseid muutuseid toob tarbijale ja kütuste müüjale uute kütuste turuletulek ning millal alustab tööd LNG-terminal Paldiskis, selgub saatest.

Kuula saadet "Energiatund" siit.

Jaga lugu:
Hetkel kuum