Eestlase toidulaual on aina enam mett ja mune

Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Kokku toodeti 2018. aastal Eestis veidi üle 205 miljoni muna ehk koguseliselt umbes 13 000 tonni. See on varasema aastaga võrreldes küll 0,7% võrra vähem, kuid aasta jooksul toimunud salmonelloosipuhangut arvestades siiski tubli tulemus.

2018. aastal imporditi mune ja muid munatooteid Eestisse ligemale 11 000 tonni, millest tervel kujul munad moodustasid kaks kolmandikku. Seega oli munade import Eestisse ainult natuke väiksem kui Eesti omatoodang. Eksport oli samal ajal impordist rohkem kui viis korda väiksem ja jäi 2000 tonni piiresse.

2018. aasta muna kogutarbimiseks kujunes 344 miljonit muna, millest 3% läks haudemunaks ja ülejäänu inimtarbimiseks ehk keskmiselt tarbiti aastas elaniku kohta 252 muna. Võrreldes 2017. aastaga on tarbimine elaniku kohta kümnendiku suurenenud ning väikeste tõusude ja mõõnadega pikalt kerges tõusutrendis püsinud.

Eestis oli eelmise aasta seisuga arvestuslikult 49 000 mesilasperet, mis kokku tootsid veidi üle 1200 tonni mett. 2017. aastaga võrreldes kasvas nii mee toodang kui ka tarbimine ligi 8% ja mõlemad on olnud pikaaegses kasvutrendis.

Viimase viie aasta vaates ületab import eksporti järjest rohkem. Meie oma mett eksporditi 2018. aastal umbes viis tonni ja Eesti kogutarbimiseks jäi veidi üle 1600 tonni ehk umbes 1,2 kilo mett inimese kohta aastas. Kokkuvõttes suudame tarbitavast meekogusest omatoodanguga katta veidi üle kolmveerandi.