Jürile on peaministri portfell liiga raske

Oodatult sai Jüri võidu ning IRL ja sotsid panid kohe kosja, et saada mingi kokkulepe uue valitsuse moodustamiseks. Tundes Jüri, kes sattus ootamatult peigmeheks iga pulmas, võib pea hakata ringi käima ja ta võib teha valesid valikuid. Jüri ei ole veel valmis kandma peaministri rasket portfelli, kuna tal puudub isegi kogemus olla mõni teisejärguline minister.

Aga eks ka tal on kiire, kuna Keskerakonna reiting kukub ilma Edgar Savisaareta järgmistel valimistel nagu kivi ning kohti riigikogus ja kohalikes omavalitsustes jääb oluliselt vähemaks. Parim valik Jürile ja eesti rahvale oleks ikkagi jälle Reformi ja Keski valitsus.

Reformierakond on Eesti elu arendanud ja edasi viinud hästi. On üldine kindlustunne nii äris kui ka rahulolu tavakodanike seas. Eesti pole kunagi nii rikas olnud. 

Eesti majandusel läheb hästi ja majanduskeskkond on hea. Tööpuudus on alla kriitilise piiri. Majanduskasvu on oluliselt mõjutanud odav nafta hind (õlitootjad Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia) ning Venemaa ettearvamatus ja eelmisesse sajandisse kuuluv imperialism. Venemaa suur mõju on ka transiidisektorile, kes peab aru saama, et vanamoodi enam ei saa – on vaja uusi kaubateid ja teenuseid. Õnneks on see juba eilne päev ja majandus on kohanenud sellega. Õnneks või kahjuks on meie riigi kaubavahetus Venemaaga ainult ligi 4%.

Need on rahvusvahelised ja üleilmsed mured ning probleemid, kus praegune valitsus suurt kaasa rääkida ei saa. Eesti on lihtsalt nii väike maa. Vaatamata sellele on majandus kerges kasvus ja oleks muljetavaldav, kui neid jamasid ei oleks.

Taavi Rõivas, kes noore mehena sai ootamatult peaministriks, kohanes uue väljakutsega üllatavalt kiiresti. Praegu on Taavi juba suurte kogemustega peaminister, kellel maailmas palju sõpru ja kaasamõtlejaid. Taavi on (oli) kindla arvamusega meeskonnamängija ning oma liidriomadustega Eestile kindlasti hea valik. Kui otsida praeguse valitsuse miinuspooli, siis on puudu avalikkusele selgelt arusaadav pikk arengukava – plaan, kuhu tahame jõuda 5–10 aasta pärast. Kehtestamata on ka sotsiaalmaksu lagi, mis looks palju hästimaksustatud töökohti Eestis.

Pole näinud sellekohast uuringut, kuid arvan, et raha tuleks riigikassase kamaluga juurde, mitte ei väheneks. Kunagi sai see välja lubatud, kuid pole olnud julgust seda teha. Kindlasti ei saa enam tõsta aktsiise alkoholile ja kütustele, kuna kokkuvõttes kaotame kõik. Tulumaksu langetamine 0,5% kaupa ei too mingit efekti ja on ainult raha raiskamine.

Paljuski on tegemata jätmised seotud kahe kolalitsioonipartneriga (IRL ja sotsid), kes on kogu aeg mures oma kahaneva reitingu pärast ja otsivad paaniliselt väljapääsu oma räbalast olukorrast. Toitumisahelat peab ju hoidma, pere vajab toitmist ning liisingud maksmist. Uskumatult kiiresti unustati kõik kokkulepitu ja põgeneti laevalt nagu näljased rotid. Äkki on uus parem ja toitu (võimu) rohkem.

Peamine süüdistus on, et Reform on olnud liiga kaua võimul. Lasteaed.

Ohtlik valik oleks Eestile sotside, Keski ja IRLi valitsus, kuna kõigil on kõhud tühjad ning kohe läheb jagamiseks ja rapsimiseks. Nn uus valitsus tahab kohe midagi ära teha ja keerata Eesti majanduse peapeale. Tulevad uued maksud (automaks, varamaks, teemaks, astmeline tulumaks jne) ning hakkab suur ümberjagamine ja oma lubaduste täideviimine. Kogu jama lõpeb suurte võlgade, maksumaksjate vangerduste ja optimeerimisega. Kaob pikaks ajaks ettevõtjate ja investorite soov ning kindlus midagi uut teha. Aga eks tuleb olukorraga leppida.

Kui Reform peaks jääma opositsiooni ja ülejäänud kolm (Keskerakond, IRL ja SDE – toim) moodustavad valitsuse, siis järgmiste valimiste tulemusel arvatavasti ei pea Reform vailtsuse moodustamiseks nende kolme erakonnaga enam läbirääkimisi pidama.

Kogu jama on praegu natuke valel ajal ja vastutustundetu, arvestades ümberkaudset üliohtlikku poliitilist olukorda.

Autor: Ivar Valdmaa