Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgatõusu toob vaid lisandväärtus
Ettevõtja Ülo Pärnits on teinud korduvalt ettepaneku tõsta palka. Ta viitab Eesti ja Soome palkade suurele vahele, aga unustab küsida, miks suur hulk ettevõtteid on oma äri Soomest ja Rootsist Eestisse kolinud, juhib oma loos tähelepanu OÜ Excedea partner Mikael Orkomies. Mis juhtuks, kui palgad tõusevad näiteks kaks korda?
Nõustamisfirma Excedea on sel aastal uurinud võimalust rajada suur tehas Lääne-Balkanile. Meie klient ei ole Eestist huvitatud, sest Lääne-Balkani riigid pakuvad tunduvalt odavamat tööjõudu (lihttöölise palk on 150-200 ja kogukulu töölise palkamisel 250-350 eurot kuus).
Enne siin palga tõstmist peaks vastama, kuidas Eesti firmad konkureerivad ettevõtetega, kellel on juba praegu kordades madalam tööjõukulu? Lisaks on need riigid valmis pakkuma toetusi, mis ulatuvad 50-60 protsendini kogu investeeringust (tehas, masinad). Nad on ka Lääne-Euroopale lähemal kui Eesti.
Soome kõrge kulutaseme tõttu tasub tööstus sealt ära kolida alati, kui see on võimalik. Kas Eestis on praegu piisavalt IT-, teadus- ja arendustegevuse jt. firmasid, kus oskused on tööjõukulust olulisemad, et survestada oma tootmisettevõtteid kõrge kulutaseme tõttu ära kolima? Kas seal töötavad inimesed hakkaksid siis programmeerijaiks või oleksid töötud nagu Hispaanias?
Palkade tõstmine on võimalik lisandväärtuse tõstmise kaudu, mitte teistpidi. Keegi ei taha maksta täna piima eest topelthinda, kui see on sama piim, mis eile. Kui piimal on aga näiteks tervist parandavaid omadusi, on mõnigi juba valmis selle eest topelt raha välja käima.