Jaga lugu:

Hobiteadlased analüüsivad Tallinna börsi investoreid

Vasakult: TTÜ doktorant Kristjan Liivamägi, TTÜ vanemteadur Tõnn Talpsepp, TTÜ doktorant Tarvo Vaarmets  Foto: Eiko Kink

Kaks Tallinna Tehnikaülikooli doktoranti ja nende juhendaja on võtnud sihi uurida Tallinna börsi ja seal toimetavaid investoreid nurga alt, mis on maailmas ainulaadne. End õhtudoktorantideks kutsuvad teadlased üritavad rinda pista maailma vägevatega.

TTÜ finantsökonoomika doktorandid

Kristjan LiivamägiSündinud 1986. aastal.Lõpetanud logistika eriala bakalaureuseõppe TTÜs ja Saksamaal Dresdeni ülikoolis ning pangandusele ja TTÜs rahandusele spetsialiseerunud rahvamajanduse eriala magistriõppe.Töötanud Ernst & Youngis auditi­osakonna juhtivkonsultandina, lektorina TTÜs ja Mainori kõrgkoolis. Praegu Tallinna linnakantselei linnakassa osakonna juhtivspetsialist.Saanud Eesti Panga teadus­preemia 2014. aastal.

Tarvo VaarmetsSündinud 1982. aastalLõpetanud TTÜs arvutisüsteemide diplomiõppe ja rahandusele spetsialiseerunud ärikorralduse magistriõppe.Töötanud Äripäeva börsitoimetuses ning finantsanalüütikuna Swedbankis. Praegu analüütik rahandusministeeriumis.Saanud Eesti Panga teadus­preemia 2014. aastal.

Doktoritöö juhendaja

Tõnn TalpseppTTÜ rahanduse ja panganduse õppetooli vanemteadurSündinud 1982. aastalLõpetanud TTÜ majandusteaduste eriala magistriõppe ja finantsökonoomika doktoriõppe. Õppinud Šveitsi panganduse instituudi rahanduse doktoriõppes.Töötanud varem Hansapangas analüütikuna.

„Meil on tegu põhimõtteliselt unikaalsete andmetega ja tänu sellele on meil võimalik välja tuua uusi nüansse, mida keegi varem sellise nurga alt ei ole teinud,” märkis üks TTÜ doktorantidest Kristjan Liivamägi, kes sel teisipäeval tegi Tallinnas ettekande artiklist, mis käsitleb Tallinna börsi investorite haridustaset ja portfelli hajutatust. 

Liivamägi partner ja kaasdoktorant on Äripäeva endine börsitoimetaja Tarvo Vaarmets ning neid suunav, nõustav ja abistav jõud on TTÜ vanemteadur Tõnn Talpsepp, kes neid juhendab. 

Kolmekesi võtsid nad endale eesmärgi koguda Tallinna börsi investorite kohta andmed ning hakata neid analüüsima. „Meie üldine projekt on uurida investorite käitumist ja nende otsuseid ning selle raames kirjutame teadusartikleid mitmest erinevast aspektist,” selgitas Talpsepp. Kuna nad on juba avaldanud ka palju huvitavat materjali, siis kirjutame kindlasti nende avastustest ja järeldustest ka Äripäeva veergudel.

Teadus kui hobi

Tasub mainida, et mõlemad doktorandid töötavad vabatahtlikult. Kui Talpsepp on TTÜs õppejõud, siis Vaarmets ja Liivamägi käivad täiskohaga tööl. „Ma isegi nimetaks meid õhtudoktorantideks. Me mõlemad käime täiskohaga tööl ja teeme n-ö hobikorras teadust. Toimetame puhtast huvist,” ütles Vaarmets. 

Liivamägi lisas, et see on lihtsalt nende kirg ja nad on eraelus ka aktiivsed investorid. „Mõni mees käib jõusaalis, mõni kogub marke, me siis teeme doktorantuuri.” 

Alustamiseks oli neil aga vaja andmeid ja kuigi Eestis on need digiajastul olemas, siis andmete kättesaamine ei ole kõige lihtsamate killast. „Eestis on andmete olemasolu väga hea, aga me oleme mitu aastat võidelnud, et neid kätte saada,” ütles Vaarmets.

Ainulaadsed andmed

Andmete kogumiseks pidid nad suhtlema andmekaitse inspektsiooniga, statistikaametiga, haridus- ja teadusministeeriumiga, Innove ja Tallinna börsiga. Talpsepp rõhutas, et andmed on anonüümsed, mistõttu ei pea keegi kartma enda andmete kuritarvitamist. Paraku raskendas nende uurimist asjaolu, et nad pidid kolmanda osapoolena organiseerima erinevate asutuste andmete vahetamist, sest nemad ei tohtinud isikustatud andmeid näha. Kõik see võttis aega. Sellele vaatamata on nad ametiasutustele äärmiselt tänulikud ja loodavad, et ka maa-amet tuleb neile nende uues projektis vastu. 

Liivamägi sõnul on neil kombineeritud Tallinna börsi kõigi investorite tehingud aastatel 2004-2012. „Sellega on ära seotud nende investorite haridusandmed (riigieksami tulemused, ülikooli eriala, keskkooli lõpuhinded, mis koolides nad käisid) ning lisaks sugu ja vanus,” ütles Liivamägi. Vaarmets märkis, et Tallinna börsi andmed tähendavad seda, mis aktsiaid investorid omasid, kaua nad aktsiaid portfellis hoidsid, mis hinnaga ostsid ja müüsid. 

Kokku õnnestus koguda vaadeldaval perioodil kõigi 33 000 Tallinna börsiinvestori andmed. „Kuna kõigi kohta ei saa haridusandmeid, siis see number langes umbes 10 500 peale,” selgitas Vaarmets valimi suurust. 

Mis on aga selle töö laiem eesmärk? „Me tõestame maailmale, et Tallinna börsi investor ei ole mingi imeloom kuskil kolkas, vaid ta käitub suhteliselt sarnaselt tüüpilisele investorile mõnel muul turul, näiteks USAs. Teadusmaastikul teeb meie andmed huvitavaks asjaolu, et me leiame sinna uusi nüansse juurde ja seda tervitatakse,” võtab Liivamägi kokku.

Maailma tippu on veel maad

Kolme teadlase suurim eesmärk on jõuda enda artikliga maineka teadusajakirja Journal of Finance veergudele. „Mul on kahtlane tunne, et sinnani veel ei küündi. Järgmise projektiga!” ütles Talpsepp kergelt naljatledes. Vaarmetsa hinnangul jääb neil ülimast sihist veel puudu üks peamine aspekt. „Akadeemilise inglise keele kirjutamisoskus on ilmselt see, mis pärsib hetkel veidi. Seal on väga oluline, et iga lause oleks täpselt ja õigesti kirjutatud.” 

Vaarmets rõhutas veel, et nad toimetavad tasemel, kus tegutsevad täiskohaga doktorandid ja professorid. „Me käime Kristjaniga täiskohaga tööl ja õhtuti teeme teadust ja üritame olla samal tasemel nendega, kes saavad teadustöö eest palka,” tõdes ta. 

Sellele vaatamata ütleb Talpsepp, et tegelikult on nad korraliku lääne ülikooli doktorandi tasemel. „Me otseselt neile alla ei jää, kuid on tippülikoole, kelle tasemeni me ei küündi,” lisas ta.

Teadustöö aitab investeerimisel

Uurides ja analüüsides investorite käitumist, selgitades välja nende edu aluseid ja vigu, võiks eeldada, et teaduse tegijad on ka enda käitumist avastatule vastavalt korrigeerinud. „Mulle erainvestorina on see kõvasti juurde andnud, just eriti hajutamise ning portfelli riskitaseme jälgimise poole pealt,” ütles Liivamägi.

„Keeruline öelda, palju mul tootlus parem on, aga probleemide teadvustamine on juba samm edasi. Minule on palju juurde andnud miinuste mittehoidmine. Teine asi on liigse kauplemise vältimine. Mõned aastad tagasi võtsin ette ja vaatasin palju mul tehingutasudele kulus ja seal olid päris suured summad,” ütles Vaarmets, kes enda sõnul hoiab nüüd madalamat profiili ja teadvustab endale rohkem tootlust negatiivselt mõjutavaid aspekte. 

Talpsepp aga võtab õpitu kokku tõdemusega: „Isegi kui teadvustad, uurid ja isegi õpetad seda, siis lõpuks inimesed jäävad ikka inimesteks. Lõpuni seda kõike vältida on lootusetu.” Tema sõnul ongi küsimus selles, mis hetkel ja kui palju sa suudad seda juhtida. 

Hetkel on teaduritel pooleli n-ö maailmaturnee, kus käiakse enda artikleid teaduskonverentsidel tutvustamas. Juuni alguses oli Vaarmets Sloveenias, sel nädalal esinesid nad TTÜ ja Eesti Panga korraldatud Tallinnas peetud rahvusvahelisel konverentsil ning juulis ootab juba World Finance konverents Argentinas. Kui õnnestub rahastust saada, siis aasta lõpus lendab Vaarmets ka Vietnami konverentsile. Kindlasti jätkatakse ka Tallinna börsi uurimisega ning uute nurkade leidmisega.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum