• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinda kergitav naftalepe on sündimas

    OPECFoto: EPA

    OPECi Nigeeria delegaat Ibrahim Waya tunnistas ajakirjandusele, et nafta tootmismahtude kokkuleppe sünd on lähedal.

    “On kindel, et kõik on pardal,” ütles delegaat ning märkis, et kõik osapooled on huvitatud naftaleppe sündimisest. “Kõik mõistavad, et panused on kõrgel.”
    Analüütikute seas on sel nädalal üha suurem kindlus selles, et naftalepe viimaks sünnib ning OPEC kärbib tootmismahte ja annab seega oma panuse, et hind hakkaks tõusma. Juba ainuüksi kuuldused kokkuleppest on pannud nafta hinna sel nädalal 6,9% rallima.
    OPECi septembris toimunud kohtumise tulemusena leiti, et organisatsioon kärbib naftatootmist 32,5-33 miljoni barrelini päevas. Kui nii, oleks tegu esimese reaalse tootmismahtude kärpimisega viimase kaheksa aasta jooksul. Möödunud kuul tootsid OPECi liikmed 33,6 miljonit barrelit naftat päevas.
    OPECi liikmed on alates septembris peetud Alžeeria kohtumist pidevalt arutanud novembris peetava kohtumise tulemuste üle. Nii on mõned liikmed, eesotsas Iraaniga olnud pigem tootmismahtude kärpimise vastu. Iraan on põhjusena toonud sanktsioonide alt vabanemise ning soovi oma majandust taas üles ehitama hakata. Iraak seevastu on öelnud, et kuna nad võitlevad ISISe vastu, on õigustatud nende erikohtlemine.
    Leppe üks põhiküsimusi on ka see, mida teeb Venemaa, kes OPECisse ei kuulu. Vene energiaminister Alexander Novak on öelnud, et Venemaa seisukohast on mõttekas tootmismahud pigem külmutada, mitte neid kärpida. Venemaa on viimastel kuudel suurendanud naftatootmist.
    Commertzbank on oma naftaraportis tõdenud, et tõenäoliselt hakkavad Pärsia lahe riigid tootmismahte isekeskis kärpima. Seda aga ilmselt vaid juhul, kui teised OPECi liikmed seda ära ei kasuta ning tekkinud tõusvate hindade tingimustes tootmismahte ei tõsta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.