Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Terroriorganisatsioonid võivad ühineda

    USA katastroofi esimesel päeval kuulsin George W. Bushi suust umbes sellist lauset, et nüüd hakatakse pidama jahti ? karistus tuleb karm. Selline avaldus tekitab küsimuse ? kuidas? Loomulikult kõik, mis on toimunud, on väga kole. See, kui ainuüksi ühes majas saab kümneid tuhandeid inimesi surma, on peaagu nagu Hiroshima, Dresdeni või Hamburgi pommitamine. Sündmus on võrreldav mõne Teise maailmasõja aegse suure pommitamisega, aga see on juba seljataga, nüüd tuleb vaadata edasi.
    Nüüd tekib teine probleem ? kuidas hakatakse Bushi lubatud karistust realiseerima. On ilmselge, et karistuseta toimunu süüdlased jääda ei tohi. Kui ei leita üles katastroofi teist poolt, siis see teine pool võib saada innustust korrata sama ükskõik kus.
    Siin tekib paralleel rassimiskonverentsiga ? hakatakse kätte maksma selle eest, et näete ? omal ajal vedasite meid kuhugi ära või tegite meile seda ja teist. Ma ei arva, et Eesti või Tallinn oleks kellelegi kusagil mingisuguseks märklauaks, küll aga võivad seda olla kõik endised koloniaalriigid. Kujutan ette, et nii britid kui prantslased, võib-olla isegi sakslased ja itaallased jt on päris tõsises mures. Venelastest rääkimata ? näiteks võivad t?et?eenid sellest terrorirünnakust mingit innustust saada. Seni nad nii karmilt käitunud pole, aga kõik on võimalik.
    Seega teine probleem on isegi olulisem, kui see, mis juhtus ? mis järgneb, mis juhtuma hakkab ning millised võivad olla omakorda teise poole vastureaktsioonid.
    Tekib küsimus, kui võimas struktuur on nähtusel, mida nimetatakse rahvusvaheliseks terrorismiks. Siiani on terroriorganisatsioonid tegutsenud omaette. On küll olnud uudiseid, kus süüdistatakse mingeid iirlasi Kolumbia sisside väljaõpetamises, aga need on olnud harvad näited. Seega võib teha järelduse, et terrorirühmitustel seni erilist koostööd pole olnud. Võib-olla on ka nende huvid olnud väga vastandlikud. Nüüd aga võib see koostöö tekkida, eeskätt enesekaitse vajadusest. See oleks üsna pessimistlik stsenaarium, kui kõik terroristlikud organisatsioonid hakkavad tegevust koordineerima.
    Mille nimel, see ei omagi esimese hooga tähtsust. Ehk lihtsalt seepärast, et tekitada suurt segadust, ennast näidata ja seejärel esitada hoopis mingeid kohalikke nõudmisi.
    Rünnaku planeerimine tõenäoliselt konkreetsele terroriorganisatsioonile tehniliselt väga keeruline ei olnud.
    Tuli garanteerida, et teatud hulk lennukeid kaaperdatakse õigel ajal, ja leida kamikazesid, kes on nõus lennukiga täie kiirusega vastu maad või majaseina kupatama. Pääsemiseks pole ju mingeid ?ansse. Siin polnud ju tegu autopommipanijate või üksikute suitsiiditerroristidega, nagu neid Palestiinas on varemgi olnud. Sellise asja taga peab olema kümneid inimesi, kes on nõus surma minema.
    Need hullumeelsed peavad olema ka väljaõpetatud ? mõistma lennukit juhtida. Mõni minusugune võib ju lennuki kogemata kombel majast mööda juhtida. Kui palju on aga üldse maailmas inimesi, kes oskavad lennata Boeing 767ga? Sadakond? Selliseid mehi niisama lihtsalt Siinai kõrbest üles ei korja ega õpeta poole aastaga välja.
    Siin tekib aga küsimus, mis on see idee, mille nimel kõike seda tehakse? Ma ei suuda praegu niiväga kahtlustada isegi fundamentaliste, kes siiani on küll väga väljapaistvad olnud.
    Terrorirühmituste võimalik ühinemine ? see on suurim oht, mida ma hetkel näen ? võib olla tingitud mitte ainult innustumise aspektist, et rünnak õnnestus väga lihtsalt, vaatame, mis näiteks juhtub Helsingis, kus on tõenäoliselt on kontroll veel leebem. Ma ei kujuta ette, kas näiteks Tallinna Lennujaamas on mingi eriline kontroll võimaliku lennuki hõivamise vastu.
    Psühholoogiliselt on seega olulisem teine aspekt ? Ameerika Ühendriikide käitumine ehk milliseks kujunevad sanktsioonid. Võib- olla USA ja terve maailma seisukohalt polegi tähtis see, et rünnaku tegi näiteks rühmitus A. Tähtis on hoopis see, et kõik terroriorganisatsioonid tuleb lömastada.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Slovakkia peaminister pole enam eluohtlikus seisundis
Slovakkia peaminister Robert Fico ei ole enam eluohtlikus seisundis, vahendas Reuters ministri teadet.
Slovakkia peaminister Robert Fico ei ole enam eluohtlikus seisundis, vahendas Reuters ministri teadet.