Tippjuhtide palga avaldamine annab konkurendile kaardid kätte

Lauri Matsulevitsh 04. september 2006, 00:00

Kui praegu avaldavad börsifirmad kõigi juhtkonna ja nõukogu liikmete palkade kogusumma, siis sel aastal kehtima hakanud hea ühingujuhtimise tava sätestab juhtide ja nõukogu liikmete töötasude personaalse avaldamise. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitis, muud talle makstavad hüvitised ning preemiasüsteem avaldatakse emitendi veebilehel. Samas, kui on esitatud põhjendused, võib hea tava täitmisest loobuda.

Tallinna börsi juhataja Kaidi Ruusalepp meenutas, et kõik ettevõtted, kes hea ühingujuhtimise tava kooskõlastamiseks oma vastuse saatsid, võtsid ka palgateemal sõna ning ühe argumendina toodi välja, et palgainfo detailne avaldamine annab olulist informatsiooni konkurentidele. "Emitendilt ei saa nõuda suuremat läbipaistvust, kui see on tavaks konkreetses majanduskeskkonnas," tähendas Ruusalepp. "Võtmetöötajate ülevõtmispakkumisi tehakse iga päev. Kui on avaldatud võtmetöötajate palganumbrid, on ülevõtmispakkumisi seda lihtsam teha."

Kui viis aastat tagasi olid ärisaladuseks rohkem äriideed, siis praeguses tööjõuturu situatsioonis on börsijuhi sõnul eduka äri aluseks professionaalsed töötajad. "Seetõttu on ärisaladuseks muutunud ka töötajate palgad ja muud hüved ning seda ei saa ettevõtetele ette heita, et nad oma töötajaid igal võimalusel hoiavad."

Eesti Telekom on otsustanud head ühingujuhtimise tava põhimõtteliselt järgida, kuid personaalseid palku siiski ei avalikustata. "Nõukogu, kelle ülesanne on kaitsta ettevõtte huve, ei näinud, et palkade avalikustamisest oleks ettevõttele kasu. Pigem tekib kõmu selle asja ümber," nentis Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik.

"Leian, et ühiskonnas võiks siis olla juba kõikide inimeste palgad avalikud," viitas Männik Rootsile, kus tuludeklaratsioonid on avalikud. "Praegu võtame välja pisikese osa ühiskonnast - börsifirmad - ja nende juhid siis peaksid oma palga avalikustama. Börsifirmasid on ainult käputäis, aga meil on Eestis sadu ja tuhandeid ettevõtteid, sealhulgas väga suuri," lisas ta.

Ma ei arva, et tasude personaalne avaldamine mingit lisaväärtust tekitab, pigem vastupidi. On ju põhimõtteliselt kõigi töötajate tasud konfidentsiaalsed, miks siis börsiettevõtte juhatuse liikmete puhul peaks toimima teistsugune loogika. Samuti on ettevõtetel erinevad tasustamismeetodid.

Baltika pole veel teinud otsust, kas ta avaldab nõukogu ja juhatuse liikmete tasud personaalselt.

Kui me seda ei tee, siis kindlasti lisame omapoolsed põhjendused.

Ühel konverentsil küsiti riskikapitalistilt, millesse ta ettevõttes investeerib. Ilma pikema mõtlemiseta tuli vastus - inimestesse; ettevõtte juhtkonda.

Tugevat meeskonda tuleb osata hoida. Kui börsiettevõtete juhtidel on korralik palk ja eesmärkide täitmisega seotud kompensatsioonipakett, annab see investoritele nende investeeringu suhtes ainult kindlust juurde. Sellepärast arvan, et börsiettevõtted ei peaks häbenema rääkida, kuidas nad oma võtmetegijaid väärtustavad ja hoiavad.

Üks asi on potentsiaalsete investorite või aktsionäride huvi ettevõtte juhtimiskulude vastu - ma ei näe probleemi rääkida aktsionäridele, millised on Tallinna Kaubamaja juhtimiskulud. Teine asi on konkurendi huvi konkureeriva ettevõtte palgatasemete vastu. Liiga detailseks minnes annab see informatsiooni, millest ettevõte pole huvitatud. Selles mõttes oleks loogiline avaldada juhtimiskulud koos.

Aktsionäride kontroll juhtkonna palkade üle on olemas läbi nõukogu.

Nõukogu liikmed, kes esindavad aktsionäre, on teadlikud juhtkonna tasustamise tingimustest. Starman ei ole veel personaalsete palgaandmete avaldamise suhtes seisukohta võtnud. Praegu avaldame juhtkonna palgad kogusummana. Ma ei leia, et palkade eraldi väljatoomisest mingit kasu oleks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing