Jaapan jõudis nüüd ka Tartusse

Sisekujundus suhtub vanasse majja Jaapani viisakusega, trendika disainiga toakese lagi on osaliselt katmata jäänud ja sealt paistavad sajanditevanused laekonstruktsioonid. Viiteid Jaapanile on lisaks menüüle veel: muusika, ettekandjate riietus, lugemislauakesel raamatud iidsest Jaapanist ja paberivoltimiskunstist.

Meeleolu on Tokyos hubane ja natuke kodune. Kõrvallauas tegeleti raamatupidamisega, seal oli rahakarbike ja kaks naist uurisid arveid, tõenäoselt sellesama sushibaari omi, ülejäänud lauad olid lõunasel ajal sööjaid täis.

Menüüs on kuupakkumiste nime all ka natuke soodsamate hindadega roogasid ja ega siinsed vokidki eriti kallid pole, nii on põhjust sööma minna küll. Iseasi kaua avamisaja püüdlikkus kestab. Headel söögikohtadel on Tartus veel ruumi küllalt ja kliente peaks jätkuma.

Nagu sushibaarides ikka on ka Tokyos lett sushi ja sashimi toorainega ning kokk teeb suupisted valmis sööjate silme all. Et värske toorainega on meil raskusi, see pole uudis - parajasti oligi angerjas otsa lõppenud.

Tokyo on olnud avatud ainult kuu aega, võib-olla sellepärast pidi ettekandja köögist nõu küsimas käima, millest koosneb Tokyo hamburger ja mis vein on klaasikaupa pakutavaks majaveiniks. Sellest viimasest ei saanudki täit teadmist, on küll kirjas valmistaja ja see, et tegemist on ökoveiniga, aga mis viinamarjadest ja kus tehtud, see jäi saladuseks.

Road tegid rõõmu, need olid meeldivalt värsked, kaunid ja maitsvad. Eriti meeldis mulle misosupp. Lihtsat leemekest täiendasid pehme tofu kuubikud ja mingid vetikad, mis krõmpsusid eriliselt mõnusalt.

Pehmet tofut on meil suhteliselt harva leida ja nii mõnusaid vetikaid (või mis nad iganes olid) jään igavesti taga igatsema.

Ka sushid olid mõnusad, kuigi pisut teistmoodi kui ühe Eestis elava jaapanlasest sushi-koka tehtud. Need on minu jaoks jäänud sushietaloniks, sest Jaapanis pole ma käinud.

Tore roog oli ka tsukune kanakotlet safraniriisiga. Kui ettekandjalt tolle kanakotleti kohta uurisime, siis ütles ta, et tegelikult täitsa tavaline kotlet. Aga äsja pannilt tulnud värskest lihast tehtud kotlet pole ju väljaspool heade koduste toidutegijate kööke kuigi tavaline, seepärast hindasime selle n-ö tavalise kotleti ebatavaliselt heaks.

Vast avatud koha äpardustele ei peaks heatahtlik klient erilist tähelepanu pöörama, ammugi veel teistele rääkima. Ometi ei raatsi kirjutamata jätta, et esimesel katsel toodi meile tee asemel teekann külma veega ja sellesse tõmbama pandud teepuruga.

Küsisin ettevaatlikult, kas ettekandja on kindel, et roheline tee külmas vees ära tõmbab (mine tea, missuguseid erilisi teesid Jaapanis võib olla). Seepeale ta natuke ehmus, läks pisut aega, siis saime uue, kuuma veega tehtud joogi, mis osutus väga heaks.