Tööandjad prognoosivad tööjõukulude 5% kasvu

Tööandjate esindajad Enn Veskimägi, Jüri Käo, Valdo Kalm ja Tarmo Kriis kohtusid oma seisukohtade selgitamiseks eelmisel nädalal ka peaminister Andrus Ansipiga. Tööandjate arvates tuleb kõiki nimetatud küsimusi käsitleda tervikuna.

Keskliidu teatel pole nad nõus kergekäeliselt suurendama töötuskindlustusmakseid 3 protsendini selle aasta 1. juulist, mida toetavad nii valitsus kui ka ametiühingud. Tööandjate hinnangul tasub enne maksemäärade tõstmist kaaluda teatud hüvitiste edasilükkamist, mis muidu rakenduksid samuti 1. juulist.

Majanduslikule surutisele viidates väljendasid tööandjad vastuseisu erakindlustusel tugineva tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamisele, mida valitsus plaanib alates 2010. aastast.

Tuginedes riikide praktikale, kus tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisse on kaasatud eraõiguslikud kindlustusandjad, võib eelfinantseerimise põhimõttel toimiva kindlustussüsteemi rakendumisel eeldada tööjõukulude keskmist kasvu 2-3% ulatuses, teatas keskliit.

Tööandjate esindajad rõhutasid, et isegi juhul, kui uue kindlustusliigi rakendamisel lubatakse vähendada sotsiaalmaksu, pole mõistlik uut kohustusliku kindlustuse süsteemi luua ja ellu rakendada, kuna sotsiaalmaksu vähenemisega sattuks ohtu haigekassa eelarve.

Töötajale tööandja poolt 4.-8. haiguspäeval makstava haigushüvitise kohta puudub keskliidu hinnangul selgus, millise hüvitiseliigiga on tegemist: kas tuleneb see ravikindlustuse seadusest või on uus hüvitis.

Tööandja haigushüvitis on tööandjate hinnangul sätestatud vales õigusaktis - töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis reguleerib ainult neid tööandja kohustusi, mis tulenevad töökeskkonna nõuetest. Tööandja haigushüvitis on ette nähtud aga ka töökeskkonnavälistest teguritest tingitud tervisekahjustuste puhul, mille eest tööandja ei saa vastutada.

Veel kaheks aastaks tuleks säilitada olukord, kus töötuskindlustushüvitisele pole õigust kindlustatul, kelle töösuhe lõppes tema algatusel või poolte kokkuleppel, pakkus keskliit..