Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroala vajab kiiret kriisilahendust, muu maailm mures

    Euroalal käivad juba arutelud reaalseid rahalisi sissemakseid nõudva alalise päästemehhanismi ESM ennetähtaegseks käivitamiseks, et võlakriis pidama saada.

    Muu maailm vaatab murega pealt. “Rahvusvahelise kogukonna kannatus on katkemas,” ütles Suurbritannia rahandusminister George Osborne nädalavahetusel Washingtonis IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul, kus peamine kõneaine oli maailmamajandust uue šokilaine ja langusega ähvardav euroala võlakriis.
    “Otsused selle kohta, kuidas piirkonna probleemidele lõpuks joon alla saada, ei saa oodata kuni kriis veel rängemaks muutub,” ütles USA rahandusminister Timothy Geithner.
    Et Euroopa kriis ka USA majandust kraavi ei kisuks, ärgitas Geithner Euroopa riike tihedamale koostööle  keskpangaga, nii nagu tegi USA valitsus investeerimispanga Lehman Brothers kollapsi järel. Geithneri sõnul peavad valitsusjuhid koostöös Euroopa Keskpangaga tagama selle, et mõistlikku majanduspoliitikat ajavatel valitsustel oleks juurdepääs mõistliku hinnaga laenurahale ning et Euroopa pankadel oleks piisavalt kapitali ja likviidsust.
    “Oht, et riigid üksteise järel pankrotti hakkavad minema, pankadele tormi joostakse ning katastroofilise finantskriisi risk tuleb elimineerida.  Vastasel juhul muutuvad tühjaks nii Euroopa kui ka teiste riikide jõupingutused,” hoiatas Geithner.
    Selleks vajab Euroopa kriisikassat, mis oleks piisavalt tugev, et vajadusel ära kaitsta ka suuremad liikmesriigid, nagu Itaalia ja Hispaania. EFSFi 440 miljardist eurost, millest osa on juba eraldatud Iirimaale ja Portugalile, ei piisa.
    ELi rahandusvolinik Olli Rehn ütles nädalavahetusel, et niipea kui EFSFi uued volitused on euroala parlamentides ratifitseeritud – Saksamaa parlamendis on EFSF sel neljapäeval –, keskendub tähelepanu sellele, kuidas neid vahendeid kõige mõjusamalt kasutada.
    “Meil tuleb leida mehhanism, kuidas EFSFi ühest eurost teha viis, kuid otsust, kuidas seda teha, veel ei ole,” ütles Reutersile üks teine kõrge ELi ametnik, eelistades jääda anonüümseks.
    Ringleb mitu ettepanekut Euroopa Keskpanga kaasamiseks – näiteks võiks EFSF garanteerida keskpanga võimalikud kahjud euroala riikide võlakirjaostudest, andes keskpangale sellega võimaluse oluliselt jõulisemateks tugiostudeks. Teine võimalus on, et EFSF saaks turult kokku ostetud euroala riikide võlakirjade tagatisel keskpangast raha laenata.
    Keskpanga rolli nii radikaalseks muutuseks tuleb aga võita eelkõige Saksamaa vastupanu, kus keskpanga erakorralised kriisimeetmed on pälvinud väga teravat kriitikat.
    Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles nädalavahetusel, et Saksamaa on avatud euroala päästefondi võimendamise ideele, kuid ei pea tingimata vajalikuks keskpanga kaasamist. Samuti ütles ta, et Saksamaa on valmis toetama euroala alalise päästemehhanismi ESM käivitamist varem kui algselt plaanitud 2013. aasta keskpaigas. Tegemist on 500 miljardi euro suuruse fondiga, mis lihtsustab erasektori kaasamist võimalike kahjude kandmisel. Just viimane on eriti tähtis.
    Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles nädalapäevad tagasi, et Kreeka n-ö kontrollitud pankrotist kõnelemine ei ole enam tabu, kuid et ESMi käivitumiseni 2013. aastal ei ole euroalal selleks vajalikku mehhanismi. “Seepärast peab ESM esmalt käivituma,” ütles Merkel.
    Nädalavahetusel kirjutas agentuur Bloomberg, et euroala rahandusametnikud hakkavad sel nädalal ESMi varasema käivitamise võimalust arutama, mis tähendaks liikmesriikidelt – sh Eestilt – ilmselt varasemaid sissemakseid. Otsustavat kriisikava oodatakse Euroopalt hiljemalt novembri alguseks, mil Canne’is kohtuvad G20 riikide liidrid.
    Kuiva püssirohtu on veel ka Euroopa Keskpangal – Washingtonis anti mõista, et keskpank võib taastada aastase tähtajaga likviidsuslaenud ning ruumi on euroalal ka reitingukärpeks.
    Üks küsimus: Kui Teil tuleks Riigikogus otsustada EFSFiga liitumise üle, kuidas hääletaksite?Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas:Ma arvan, et euroala raskused on Eesti jaoks ka julgeolekurisk ja selles mõttes ei ole minul põhimõtteliselt mingit kahtlust, et Eesti peab sellise asjaga ühinema. Ei maksa üle dramatiseerida, see päästepakett on ikkagi laenupakett. Kui me veame välja, siis me veame välja kõik koos. Mul ei ole mingeid kahtlusi. See on see pakett, mille me oleme komisjonis heaks kiitnud ja mul ei ole nüansse siia lisada. Mina olen kindlalt selle poolt, et Eesti peaks seda toetama. 
    Mis on misEFSF – euroala ajutine päästefond, laenude kogumaht on 440 miljardit eurotVõttes arvesse EFSFi võlakohustuste prognoositavaid intressikulusid võib Eesti garantii ulatuda ca 2,5 mld euroni. Eesti prognoositav EFSFis antav garantii on 660 miljonit eurot.ESM – euroala alaline abimehhanism. Täismahus on fond 700 miljardit eurot, millest 80 miljardit tuleb liikmesriikidel 2013. aasta keskpaigaks kohe sisse maksta (Eesti osalus kokku 148,8 miljonit eurot) ning 620 miljardit eurot moodustab nn nõudmiseni kapital. Välja antavate laenude kogumaht on 500 mld eurot.Allikas: Rahandusministeerium
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones ja S&P 500 hoiavad tõusutrendi, kuid tarbijaid hirmutab inflatsioon
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.