Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Itaalia investor: Eesti peaks suurendama riigivõlga
Investor Roberto de Silvestri rääkis täna kinnisvarakonverentsil, et Eesti muutuks välisinvestorile atraktiivsemaks, kui suurendaks oma riigivõlga ja meelitaks välismaale läinud noored kodumaale tagasi.
Tänasel Äripäeva kinnisvarakonverentsil rääkis Colonna Kinnisvara omanik Roberto de Silvestri, et välisinvestorid on Eesti kinnisvaraturust väga huvitatud, kuid kui Eesti tahab teiste Euroopa riikidega konkureerida, peaks riik oma atraktiivsust veelgi suurendama. Ta leidis, et valitsus võiks julgemalt suurendada riigivõlga.
„Valitsus saaks palju rohkem investeerida. Võlga, mis on praegu umbes 10 protsenti SKPst, saaks väga lihtsalt kasvatada 30 protsendini SKPst, ilma et suurendaks materiaalseid riske,“ leidis Silvestri, tuues võrdluseks, et Euroopas keskmiselt on riigivõlg ligi 90 protsenti SKPst.
„Kriisiajal on hea, kui riigivõlg on väike,“ jätkas ta, „kuid nüüd on hea aeg seda kasvatada. See on muidugi natuke nagu Pandora laegas, aga samas hea viis edukuse tõstmiseks.“
Ta võrdles Eestit Itaaliaga, kus on riigivõlg kõrge, ning märkis, et mõlema riigi majandusolukord on praegu kumbki eri äärmustes, kuid hea oleks kesktee, millega kasvaks riigi edukus ja jõukus. See muudaks Eesti atraktiivsemaks ka suurtele investoritele, kes praegu siinsest turust ei huvitu. Tema sõnul on aktiivne huvi vaid nii-öelda nišiinvestoritel.
Riigivõla kasvatamine parandaks Silvestri hinnangul ka Eesti infrastruktuuri, mis tema sõnul on praegu väga halb, sest lennuühendusi on vähe ja teede olukord kehv.
Negatiivsena tõi ta välja ka bürokraatia, mille väiksust toovad esile vaid eestlased ise. „Kui vaadata, kaua detailplaneeringute muudatusi menetletakse, siis see protsess on väga aeglane. Ma ei ütleks, et mujal riikides oleks see oluliselt parem, aga kui Eesti tahab olla konkurentsivõimeline, võiks seda asja parandada,“ leidis Silvestri.
Tema sõnul on Eestis tehtud väga raskeks ka kinnisvara ostmine peredele. Nimelt leiab ta, et 20protsendiline käibemaks oma esimese kodu ostmisel on liiga kõrge. Ta tõi võrdluseks Itaalia, kus käibemaks on madalam nendele peredele, kes soetavad oma esimest kinnisvara.
Silvestril jätkus ka kiidusõnu. Tema sõnul on hea teha Eestisse kõrge tootlusega investeeringuid, kuid see ei loo Eestile väärtust. „Selleks, et luua Eestile väärtust, on vaja kaasata investoreid, kes tahavad siin midagi luua, midagi arendada,“ ütles Silvestri. Tema hinnangul on kasumliku kinnisvara tootlus langemas ning paljud investorid tahaksid siin ise uusi hooneid arendada.
„Et seda teha, peab inimeste ostujõud kasvama. Samuti on praegu selline olukord, et ehitushind on kõrgem kui turuväärtus. Sedasi on keeruline investeerida ja arendada,“ jõudis Silvestri taas selleni, et riigivõla suurendamine elavdaks majandust.
Kokkuvõtvalt tõi ta positiivsete külgedena välja kõrge laenureitingu, puutumatu eraomanduse, soodsa maksusüsteemi, madala korruptsioonitaseme, valuutariski puudumise ja asjaolu, et ärikinnisvara kasumlikkus on üks Euroopa kõrgemaid.
"Minul ja kõikidel minu investoritel on hea meel seniste investeeringute pärast, sest vahel oli sellega seotud bürokraatia kiirem kui riikides, mis on tuntud madala bürokraatia poolest. Selleks aga, et luua väärtust ja saada investeeringuid elamuarendustesse, peaks jätma investorile mulje, et me kasvame ja loome rikkust. Kui infrastuktuur on halb ja riigivõlga ei taheta üldse kasvatada, siis on see protsess aeglasem. Vähemasti nii leiame meie oma firmas," lõpetas Silvestri ettekande.
Publiku seas olnud Ülo Pärnits küsis, kuidas meelitada Eestisse neid kõrgelt haritud itaalia noori, kes on kodumaal tööta. Silvestri vastas, et me ei peaks praegu mõtlema välismaalaste siiameelitamisele, vaid peatama eesti noorte lahkumise oma riigist.
„Eesti valitsus maksab palju raha, et harida oma noori, nad räägivad väga hästi inglise keelt – paremini kui mina –, reisivad välismaale ja leiavad omale seal töö. Mõni neist ei tule võib-olla enam mitte kunagi tagasi. See on riigile kaotus. Eesti rahvaarv ei vähene mitte elanikkonna vananemise pärast, vaid noorte lahkumise pärast,“ rääkis Silvestri.
Ta märkis ka, et siinne elukvaliteet on tegelikult päris hea ning selleks, et kindlustada noorte siiajäämine, tuleks tõsta jõukuse taset ning elavdada majandust, sealhulgas tõsta üldist palgataset. „Võti on Eesti rikkust kasvatada,“ sõnas Silvestri.
Täna toimus Viru keskuse konverentsikeskuses Kinnisvarakonverents: müük ja arendus, mida korraldasid Äripäeva teemaveebid ehitusuudised.ee ja Best Sales. Konverentsil analüüsiti, missugused väljavaated on lühemas ja pikemas perspektiivis nii äri- kui ka erakinnisvara arendamisel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.