Krediidiinfo: alusetu käibemaksu paanika

"Isegi kui ennastsalgavalt otsida, siis tuhandeid käibemaksupettureid me ilmselt ei leiaks," kommenteeris ta. "Kui vaadata käibe tekkimise statistikat, siis on tegelikult pilt maksulaekumisega üsna sarnane ja normaalne," lisas Jäger.

Krediidiinfo 2011. aasta statistika järgi teenisid siis 7800 käibemaksukohustusega ettevõtet 90% (ehk 43,035 miljardit eurot) Eesti ettevõtete kogu deklareeritud müügitulust. Proportsioonid on laias laastus samad nagu Äripäeva artiklis esitatud käibemaksu statistika puhul. Tänase seisuga on registris ca 72 000 käibemaksukohustuslast.

Jägeri sõnul pole esmapilgul ehmatavad andmed lähemal vaatlemisel kuigi jahmatavad. "Ülejäänud ettevõtted on väikesed, kelle käive ja ka käibemaksusummad pole kuigi märkimisväärsed. Samuti leidub hulgaliselt firmasid, kes tegelevad ostu-müügitehingutega ja ekspordiga, mis tähendab, et müügitulu on suur, kuid vaheltkasu ja tasutud käibemaks pärast tagastust väikene," selgitas ta Krediidiinfo pressiteates.

"Statistikas ei kajastu ka suured pangad, kes tekitavad mahuka osa käibest, kuid pole äri iseloomu tõttu käibemaksukohuslased. Mullu oli ka selliseid ettevõtteid, mis taotlesid varasemal perioodil tasutud suurte käibemaksu summade  tagastust, näiteks buumi ajal tehtud kinnisvaratehingute korral võivad tagastused ulatuda tänasesse päeva," lisas Jäger.

Krediidiinfo asedirektori sõnul on pettuseid siiski omajagu. Kuid maksuamet on teinud ettevõtete korralekutsumisega ja käibemaksukohustuslaste registri korrastamisega viimastel aastatel head tööd. Täna võib eeldada, et ulatuslikuks käibemaksust kõrvalehiilimiseks on vaja tugevat organisatsiooni ja tuhandete kaupa pettureid ilmselt seepärast ei olegi võimalik leida, selgitas Jäger.

Autor: Annika Matson, Indrek Kald