Milliseid muudatusi toob uus aasta rahakotis?

07. jaanuar 2014, 14:51

1. jaanuarist hakkasid kehtima mitmed seadusemuudatused, mis kergitavad riigipoolsete hüvitiste ja tasude suurust.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus teeb ülevaate olulisematest muudatustest, mis sel aastal meie rahakotti mõjutavad.

Töötasu alammäär tõusis 320 eurolt 355 euroni. Alampalga tõus ei mõjuta ainult töötasude suurust, vaid sellest sõltuvad teisedki tulud ja kulud: näiteks lasteaiatasud, vanemahüvitise alammäär ja ka mitmed lapse hooldamisega seotud hüvitised.

Vanemahüvitise määr on 320 eurot, alammäär 355 eurot ja ülemmäär 2378,25 eurot kuus. „Juhul, kui aasta vahetudes miinimumpalk tõuseb, arvutatakse ümber ka nende vanemate hüvitis, kes saavad hüvitist alammääras. Seega alates 1. jaanuarist makstakse neile senise 320 euro asemel 355 eurot kuus. Neil vanemail,  kes saavad vanemahüvitist hüvitise määras (nt üliõpilased) või maksimummääras, aasta vahetudes hüvitist ümber ei arvutata. Seetõttu mõjutab vanemahüvitise määra ja ülempiiri tõus eelkõige tulevasi lapsevanemaid,“ selgitas Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Samuti tõi uus aasta kaasa olulise muutuse neile vanematele, kes lapse eest hoolitsemist ja töötamist ühendavad. Nimelt muutus alates uuest aastast valem, millega arvutatakse last kasvatava ja töötava vanema hüvitise suurust. Juhul, kui vanem teenib lisaks vanemahüvitisele kuni 320 eurot kuus, siis tema hüvitist ei vähendata. Kui aga teenitu ületab seda, siis vähendatakse vanemahüvitist nii, et hüvitisest lahutatakse 320 eurot ületav tulu, mis on jagatud kahega. Maripuu lisas, et kui varem võis teatud juhtudel olla vanemale vanemahüvitise ajal töötamine majanduslikult kahjulikum kui mittetöötamine, siis uus valem tagab selle, et töötamine vanemahüvitise perioodil tasub ära.

Kuupalga alammäära tõus mõjutab ka paljude omavalitsuste lastehoiu ja huviringide tasusid. Seaduse järgi ei tohi see ületada 20% töötasu alammäärast ja mitmed omavalitsused ongi lasteaiatasu sidunud teatud protsendiga. „Viimsis on see 20%, Pärnus 12%, Tartus 11%, Tallinnas 10,6%, Viljandis 10% ja Kuressaares 9% miinimumpalgast,“ tõi Maripuu näite.

Pensionid tõusevad keskmiselt 5,8%. Samuti tõusis 1. jaanuarist täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 2520 euroni aastas (210 eurot kuus). Lisaks pensioni täiendavale maksuvabale tulule kehtib pensionidele üldine maksuvaba tulu 1728 eurot aastas (144 eurot kuus). „Seega kokku võib käesoleval aastal maksuvabalt saada pensioni 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kuus. See tähendab pensionäride jaoks seda, et keskmine pension on tulumaksuvaba,“ võttis Maripuu kokku peamised pensioni maksmisega seotud muudatused.

Kogumispensioni makse määr sõltub sellest, kas 2013. aastal esitati avaldus nö. 3+6 süsteemiga liitumiseks. Liitujatel suureneb alates 2014. aastast igakuine kogumispensioni makse 2%-lt 3%-le ning riik lisab tavapärase 4% asemel omalt poolt 6%. Neile, kes avaldust ei esitanud, on kogumispensioni igakuine omapanus endiselt 2%, millele riik lisab 4%.

Olulised muudatused 2014
•             Tunnitasu alammäär 2,13 eurot, kuutasu alammäär 355 eurot.
•             Vanemahüvitise määr 320 eurot, miinimummäär 355 eurot, maksimummäär 2378,25 eurot.
•             Keskmine pension tõuseb 5,8%.
•             Pensioni täiendav maksuvaba tulu 2520 eurot aastas (koos üldise maksuvaba tuluga kokku 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kuus).
•             Kogumispensioni makse määr tõuseb neil, kes liitusid 3+6 süsteemiga, aastatel 2014-2017 3%-le, riik lisab omalt poolt 6%.
•             Lapsepuhkuse päevatasu tõuseb 15,18 eurolt 16,97 eurole.
•             Maksimaalme töötuskindlustushüvitis on 2014. aastal 1175,99 eurot, minimaalne töötuskindlustushüvitis 165,23 eurot kuus.
•             Töötutoetuse päevamäär tõusis 3,27 eurolt  3,62 eurole päevas ehk 112,22 eurole kuus.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. January 2014, 14:51
Otsi:

Ava täpsem otsing