Metsa ostetakse, mitte ei müüda

Osalejad said hea ülevaate, kuidas metsatulu arvutada ja kui suurt tulu on mõtet loota, mis tulu saamist mõjutab ning kas metsa üldse tasub omada ning sellesse raha paigutada.

“Metsa ostetakse, mitte ei müüda,” soovitas Ants Erik Metsatervenduse OÜst oma ettekandes “Miks suurkapital usub Eesti metsa”. Ants Erik põhjendas, miks tasub metsa investeerida: “Investeerimine metsa ei too maksimaalseid, vaid kindlaid tootlusi (umbes 4–6% aastas).”

Metsamaa väärtus sõltub mitmetest teguritest, nagu sise- ja välispoliitika ja konkurentsivõime, eelkõige aga sellest, kuidas maa tootma panna. Majandamine peab vastama turu nõudlusele ja omanik peab olema valmis tegema investeeringuid metsa tootlikkuse ja kvaliteedi suurenemisse. Erik lisas, et ühe enam tuleb arvesse metsa kõrvalkasutusest saadav hüve: jaht, turism, korilus.

Erik selgitas, et 1990ndatel olid majandusväljavaated ebakindlad. Raha oli turul vähe. “Kinnistute väärtust hinnati raieküpse puidu järgi, põllumajandusmaale puudus nõudlus ja kõrvalkasutust lisaväärtusena peeti ulmevaldkonnaks. Poliitiline olukord oli ebastabiilne ja metsandust reguleeriv seadusandlus küllaltki karm. Saetööstus oli arenemisjärgus. Venemaalt imporditi odavat palki ja paberipuud nii Eestisse kui Skandinaaviasse. Erastamisega tuli turule palju odavat maad,” meenutas ta.

Järsk algus. Suurkapitali võidukäik hakkas hoogsalt arenema alates 2010. aastast. “Peale viimast majanduslangust said investorid aru, et maa väärtus on püsiv – kui ka börsid kukuvad, metsa kasvab ikka juurde ja seega on see võrdlemisi kindel investeermisvaldkond,” lisas Erik.

“Mets on alati väljunud majanduslangustest esimesena, kuna selle likviidsus on kõrge.” Lisaks oli suurkapitalil õige aeg siseneda, kuna müügis oli võrdlemisi palju suuri metsa­plokke ning ühe tehinguga sai soetada 500 kuni 2000 ha maad.

Positiivne on tugisüsteemi olemasolu – turul on olemas kvaliteetsed teenused ja teadmised. “Üldiselt võib metsa ja maad pidada üheks turvalisemaks investeeringuks, kuid kindlasti mitte kõige kasumlikuks,” lisas Erik.

Hetkel on puidu müügi hind sama mis 6–7 aastat tagasi. Samas ülestöötamise hinnad ja pealiskulud on oluliselt kasvanud. Sellest hoolimata on metsamaa hind jätkuvalt kasvanud. Eriku sõnul on selle põhjused – likviidne sektor, liberaalsemad seadused, odav raha, turvaline investeering. Metsa ja maa väärtus sõltub oluliselt sise- ja välispoliitikast ning konkurentsivõime tõstmisest võrreldes naaberriikidega.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Olavi Udam tegi ettekande “Mets kui stabiilne tuluallikas ja kindel investeering”. “Metsa on alati peetud ka kindlustunde loojaks, kust on halbadel aegadel võimalik elatusvahendeid saada,” ütles Udam. “Nimetatakse ju kasvava metsa mahtugi tagavaraks.”

Sõna majandamine eeldab siiski tema sõnul ka peaasjalikult õigete majanduslike otsuste langetamist. Metsakasvatus on kindlasti majanduslik tegevus. “Eks mets kasvab ise, kuid meie kultuurmaastikus on metsa kasvatamise põhjuseks eelkõige selle maa mittesobivus põllumaaks,” lisas ta. Metsa on tema sõnul mõtet kasvatada seal, kus maa on põlluharimiseks mingil põhjusel sobimatu. Mittesobivuse põhjuseks saab olla mullaviljakus, niiskusrežiim, reljeef ja ka tehnoloogiline sobivus, näiteks liialt väikeste maalappide põllumajanduslik harimine ei ole tänapäeval tihti otstarbekas. “Kuid see maa on sobilik metsa kasvatamiseks,” lisas ta.

Kasvatage palki. Raieküpse metsa eripära võrreldes põlluviljaga on see, et raieaega saab paindlikumalt valida vastavalt sellele, millal tegelik rahavajadus tekib – sellest ka mõiste “metsa tagavara”. Metsakasvatusvõtteid teadlikult kasutades võib omanik metsa hektari kohta saada aastas keskmiselt 150–250 eurot tulu. Konkreetne tulu sõltub nii puu liigist kui ka selle kvaliteedist ja mahust ning metsa asukohast ja boniteedist.

Suurema tulu annab okaspuu: sellest tuleb 80% palki ja 20% paberipuud, lehtpuuga on vastupidi. Raiuda tuleb õigel ajal, valides raieks maksimaalse tüve jämedusega terve puu. Keskmine raieringi pikkus on 69 aastat. Seejuures sõltub tulu ka metsaomanike teadmistest ja oskustest. “Turustusvõimaluste tundmine, metsa raiel puude valik, järkamise oskus jne,” selgitas Udam. Õigesti külvates ja hooldades saame palju väärtuslikuma metsa.

“Puit on suures osas kogu aeg müüdav olnud, ka kriisiaegadel ja hinnakõikumised ei olegi olnud väga suured ning seda eriti Põhjalas,” lõpetas Udam oma ettekande. “Oskuslikul majandamisel on tagatud pidev likviidsus ehk osa “kaubast” on kogu aeg küps ehk müüdav ja samas “saak” säilib küllalt kaua. Kindlasti tuleb oma metsa kasvatada see tähendab ise kujundada istutades ja hooldades, et saada kõrgekvaliteedilist palgimetsa , mis on alati hinnas olnud.”

Põlva Metsaomanike Seltsi tegevjuht Tarmo Lees rääkis oma ettekandes “Igaüks võib saada metsaomanikuks” uuest võimalusest, kuidas säästude omanik võib metsaomanikuks saada tulundusühistu Eesti Ühismets kaudu.

Lees nentis, et Eesti pankades on palju hoiustajate raha, mis ei teeni pea midagi, kuid selle võiks ühismetsa majandamisel stabiilset tulu teenima panna. Sellise investeeringu tootlus oleks 3,5–4,5% aastas. Mullu loodud tulundusühistul on 18 liiget ja 4 liikmekandidaati.

Ühismetsa eesmärk ongi pakkuda Eesti inimestele ja organisatsioonidele võimalust olla üheskoos Eesti metsa omanik, hoida Eesti metsa ja saada tulu selle majandamisest.

“Ühismets on investeerimisettevõte, kus liikmed saavad tulu ühisest metsaomandist ja selle majandamisest,” ütles Lees ja selgitas, et tootluse tagajaks on eelkõige puidu juurdekasv. Seega tulundusühistu ostab metsamaad ning majandab seda hea metsamajandamistava järgi – istutab, hooldab ja teeb vajadusel raiet.

Lees selgitas, et lisaks osamaksule, mis on kohustuslik, saavad ühismetsa liikmed teha sissemakseid metsakapitali ning selle rahaga omandatakse hea kasvupotentsiaaliga metsamaid, mis targal majandamisel pikaaegset tulu annavad.

Tulusa majandamise korral jagatakse liikmetele dividende vastavalt nende poolt metsakapitali tehtud sissemaksete suurusele.

“Mets on kui roheline kuld-investeering, mis ei kao,” ütles Lees ettekandes. Metsamaad peetakse madala riskiga investeeringuks, mis tasub ära pika ajaperioodi jooksul. Lees tõi ka välja, et mets kasvab iseenesest ehk metsa väärtus kasvab ajas pidevalt.

Tänu bioloogilisele kasvule esineb metsa investeerimisel negatiivset tootlust harva, üldiselt suudab see korvata puidu või metsamaa hinna languse. Seejuures on puitu alati vaja nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaks. Ühismetsa liikmeks on oodatud kõik, kes peavad lugu Eesti metsa heaperemehelikust majandamisest.

Mis on mis: Tuleviku­materjalid metsast

Kui tavalisest tselluloosist valmistatakse peamiselt paberit, siis nanoosakesteni lõhutud tselluloosil on mitmed ka tarbetehnoloogia tööstusele huvipakkuvad füüsikalised omadused.

Nimelt on tegu maailma ühe tugevaima materjaliga, olles samal ajal kerge ning hea elektrijuhtivusega. Süsinikuga segades on selle abil võimalik valmistada painduvaid akusid, materjali saab kasutada ka näiteks auto- ja telefonitööstuses. Nanotselluloosi võtsid esimesena kasutusele Soome teadlased. 

 Bioplastid

Bioplastid on tehnoloogiasektoris tuntud juba mõnda aega, kuid siiani ei ole need laiemasse kasutusse jõudnud. Jaapani tehnoloogiaettevõte NEC tutvustas oma osaliselt maisist valmistatud N701i ECO telefoni juba 2007. aastal, kuid erilist populaarsust ei ole bio­plasti kasutamine tarbetehnoloogias siiski saavutanud. Bio­plastid on keskkonnasõbralikumad kui fossiilkütustest valmistatud plastid, kuna neid toodetakse peamiselt tselluloosist ja taimeõlidest. See aga teeb materjali tootmise ka palju kallimaks. Euroopa Bio­plasti kaubandusorganisatsiooni andmetel kasvas bioplasti turg mullu sellegipoolest üle 20 protsendi.

Tasub teada: Põhimõtted metsamaa ostul

Mets ei tohiks kogu portfellist moodustada rohkem kui 20–30%.Parima tootluse saad, kui metsa majandada vastavalt turunõudlusele ja metsa vajadusele.Peab olema valmis kiiresti investeerima metsamaa ja metsa tootlikkuse ja kvaliteedi suurendamisse.Pole vaja kiirustada metsatehnika soetamisega, kuna kõik teenused on turul olemas.Maad ei müüda, maad ostetakse.