"Vaikselt juba tuleb viimane buum meelde"

"See on tõesti drastiline. Vaikselt juba tuleb viimane buum meelde," ütles Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar ehitusmahtude jõulist tõusu kommenteerides.

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et Eesti ehitusmahud tõusid tänavu esimeses kvartalis aastaga 18%. Ühes välismaal tehtud töödega tõusid mahud lausa viiendiku ning turg on viie aasta kõrgeimal tasemel. Ehitusettevõtjad kinnitavad, et statistika ja tegelik elu lähevad kokku.

"Arvestades, kui palju saabub erasektorist hinnapäringuid, siis ei ole nendes numbrites midagi imekspandavat. See tendents esineb juba pikemat aega, 2017. aastal on see veel hoogu juurde saanud," ütles Eventus Ehituse juht Lauri Kaska.

Kolsar tõi välja, et oma osa on igakevadisel hooajalisel mahukasvul, mis algab esimeses kvartalis ja kulmineerub teise kvartali jooksul. Turg elavneb aga tavapärasest rohkem. "Nüüd ongi lisaks hooajalisusele ka näha, et kortermaju ehitatakse oluliselt rohkem võrreldes viimase viie aastaga," rääkis Astlanda juht.

Kui praegu on mahukasv kahekohaliste protsendinäitajatega mõõdetav, siis selline tempo Kolsari hinnangul ei jätku ning peab kindlasti rahunema. Ta märkis, et vahepeal oli laenu saada keerulisem, hirmud suuremad ja julgust vähem ning siis tehti projekte palju riiulisse.

"Täna, kui laenusaamise võimalus on nii arendajatel kui eraisikust suurem on julgus kinnisvarasse investeerida nii arendajana kui korteriomanikuna kinnisvarasse jälle tõusnud," ütles Astlanda juht.

Korteriehituse elavnemist näitab ka statistika – tänavu esimeses kvartalis lubati ehitisregistri andmetel kasutusse 1264 uut eluruumi, mida oli 271 võrra rohkem kui 2016. aasta esimese kolme kuu jooksul. Pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.

Nõudlus on suur – kolme kuuga väljastati ehitusluba 1764 eluruumi ehitamiseks, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu, teatas statistikaamet.

Kas tunda on ka buumi? "Ma ei räägiks buumist, aga pigem soojenemisest," ütles Eventus Ehituse juht Kaska. Astlandat tüüriv Kolsar avaldas samuti lootust, et buumiks asi ei lähe, kuna finantsasutused on targemaks läinud ning laenu saada pole siiski nii lihtne kui eelmise kümnendi keskel.

Peamiselt taristuehitusega tegeleva Lemminkäinen Eesti juht Tarmo Trei ütles, et selles valdkonnas, kus nemad tegutsevad, on turg mahu mõttes olnud stabiilne ning erilist kasvu pole märgata.

Tulevikus võib aga tõusu loota ka taristuehituses. Pildi teevad helgemaks valitsuse otsused suunata hulk raha taristuehitusse. Mahtude kasvu hakkab toetama ka Rail Baltic, kui plaanid endiseks jäävad ja objekt ehitusse läheb, rääkis Trei.

Kui juba mitu aastat on rajatiste ehitus olnud languses, siis värske statistika järgi pöördusid rajatised taas tõusule. Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm hindas, et langustrend on nüüd ilmselt murtud.

Rajatiste ja taristu vallas on suurtellija avalik sektor. Ikka veel on kasutusele võtmata väga suur osa selle perioodi eurorahast, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Oma roll on mängida ka sügisestel kohalikel valimistel, mis panevad omavalitsuse rohkem investeerima.

Kuna tellimusi tuleb üha juurde, ent turul tegutsejaid ja töömehi on ikka sama palju, liiguvad ka hinnad tõusujoones. Tõusevad ka tarneajad. Tellimusi on turul rohkemgi kui ehitusfirmadel jaksu.

"Täna tuleb paraku enamuste päringute eitavalt vastata, rääkimata riigihangetest, kus jõuame väga episoodiliselt osaleda," rääkis Eventus Ehituse juhataja Kaska.

Kolsar ütles, et kasv on, aga ressurssi juurde ei tule. Peatöövõtja saab oma tegevust laiendada vaid väga usaldusväärsete inseneride arvelt, aga turul neid palju pole. "Pigem tuleb neid ise kasvatada ja see ei ole üleöö-teema. Ühtegi heast töömeest riiulist ei saa, ta on kas üleostmisega või võõrtööjõuna saada," rääkis Astlanda juht.

Uusi projekte siseneb turule kordades suuremas tempos kui uusi töökäsi, ütles Kaska. "Peatöövõtjate jaoks on praegu valvsust nõudev aeg, sest uue töö võitmisest olulisem on mitte eksida sisendhindade tõusu prognoosimisel. Mitte väiksemad järeldused peaksid sellest statistikast tegema kõik tulevased ehituse tellijad, kes oma äriplaane koostavad."

Lähitulevikus hooneid tellida soovijatel tuleb seetõttu olla kannatlik. Kolsar ütles, et ehitajad pole ülbed või üleolevaid, vaid ressurssi on vähe.

"Tagasiside venimine ei ole tingitud mitte sellest, et keegi on parem või halvem, vaid lihtsalt järjekorrad on pikaks läinud," tõdes Astlanda Ehituse juht.