Pindi: olukord üüriturul on ajuvaba

Poolaasta lõpu seisuga on ainuüksi Eesti kodumajapidamiste ehk eraisikute kontojääk enam kui 6,5 miljardit eurot, samas on investeerimisvõimalused üha ahtamaks jäänud. Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et rahva jõukuse suurenemist on meeldiv jälgida. „Ei saa unustada, et jutt käib vaid kodumajapidamisest, hea hulk raha on veel ka nn ühemehefirmade kontodel, kust pole dividendimakseid veel teostatud,“ selgitas ta.

„Samas on investeerimisvõimalused üha kesisemad- tähtajalised hoiused toodavad sisuliselt nulli, aktsiaturgudel on langushoiatused, tooraine- ja võlakirjaturud on lihtsale inimesele liiga keeruliseks ja alles jääbki kinnisvara, aga ka seal tuleb täpselt aru saada, kuhu raha paigutada,“ rääkis Udam.

Udam ütles, et kuulikindlat investeeringut ei ole olemas. „Kui ostad endale Tallinnasse TTÜ kõrvale korteri ja üürid selle välja, siis majanduslanguse korral kukub ka selle väärtus, aga vähemalt üüritulu jääb alles ja küll need hinnad uuesti tagasi tõusevad,“ tõi Udam näite. „Kuna Tallinna elanikkond pidevalt kasvab, siis ei näe me lähiaastatel ühtegi põhjust, miks nõudlus üüriturul peaks vähenema, sest ka sügavaimate kriiside ajal, mil pangad laenusid ei väljasta, vajavad inimesed elamispinda,“ lisas ta.

Udami sõnul on peale tulumaksu maha arvestamist Tallinnas mõistlik üüritootlus 5–6% vahel.

 

Ajuvaba: renoveeritud korter on madalama tootlusega

Värskelt renoveeritud kortermaja võib üüriinvestorite silmis oma väärtust kaotada, sest hoone tehniline seisukord üürihinnale olulist lisa ei anna, küll aga suurenevad omaniku kulud ja tootlus väheneb.

Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht, korterelamute rekonstrueerimise tehniline konsultant Heliis Anto ütles, et amortiseerunud hoonete renoveerimine annab majale aastakümneid eluiga juurde, rääkimata esteetikast ja küttekulude kokkuhoiust. „Turul on aga tõesti omapärane olukord, kus korterit välja üürimise eesmärgil osta soovivad isikud peavad lisanduvat paarikümne euro suurust kuumakset lisakoormuseks oma tootlusarvutustele, kuid tegelikult on see ju investeering oma vara säilimisse, isegi kui üürnikud seda kohe täies mahus kinni ei maksa,“ selgitas Anto.

Tema sõnul ei erista suur osa üürnikest üüri- ja kaasnevaid kõrvalkulusid. „Kummalisel kombel on üürnikud nõus renoveerimata majas maksma samasugust üürihinda kui renoveeritud hoones, aga unustatakse, et terviklikult renoveeritud majas on energiakulud madalamad ja sisekliima parem,“ ütles ta.

Anto lisas, et tegelikult oleks renoveeritud majja korteri ostnud investoritel võimalus küsida ka mõnevõrra kõrgemat üürihinda, kuna peale renoveerimist küttekulud üldjuhul langevad ning üürnik saab sarnase kulu eest endale märksa ilusama kodu.

Tihe konkurents uusarenduste turul ei ole müügitempot langetanud, kuid kallimate varade puhul on ostjate leidmine üha keerulisem.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ettevõtte seire kohaselt on augusti alguse seisuga Tallinnas ja Harjumaal pakkumises 2312 uut korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 2388 eurot. „Projektid, mille keskmine ruutmeetrihind jääb 2000 euro piirimaile, müüvad hästi, sest neile hakkab hammas peale nii kohalikele peredele kui väikeinvestoritest üüriärimeestele,“ selgitas ta.

„Kõik meie poolt tänavu lansseeritud odavamad projektid on väga soojalt vastu võetud, viimaseks näiteks on nädal tagasi turule paisatud Pirita jõe äärne Priisle 30/32, kus on iga päev tehtud üks kirjalik broneering. Samas on näha, kuidas kesklinna rajatavad eelkõige suuremad majad vaevlevad ostjate nappuses, sest müüjad on hinnastamisega üle piiri läinud ja rikkaid soomlasi ning venelasi pole erinevalt aastatetagusest ajast just väga lihtne leida,“ kirjeldas ta.

Pindi Kinnisvara seirab igakuiselt kõiki Tallinna ja Harjumaa uusarendusi, kuid andmeid avaldatakse pressile vaid piiratud mahus, kuna toode on arendatud eksklusiivselt firma enda arendusklientidele.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juulis 0,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1282 eurot ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1278 €/m².

Kui 2017. aasta juunis tehti indeksilinnades 1246 korteriomandi tehingut, siis juulis langes tehingute arv 1157-le. Võrdluseks- 2016. aasta juulis tehti indeksilinnades 1149 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et nii tehingute arv kui hinnatase on olnud stabiilne juba teist aastat järjest ning sellest tulenevalt on hindade „kolinal kukkumisega“ hirmutamised asjakohatud. „Turg on rahulik, väikelinnad hääbuvad korrelatsioonis äparduva haldusreformiga, Tallinn ja Harjumaa aga kasvatavad elanikkonda ja sellest tulenevalt on ka kinnisvaraturg aktiivsem, sest pealinnas on raha ja pealinnas on tööd,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.