40 miljonit käivet Pärnu külje all

Metsä Woodi tegejuhi Esa Kaikkoneni sõnul on asjaajamine tehase püstipanemiseks sujunud väga hästi.  Foto: Andras Kralla
Urmo Andressoo • 17 august 2017

Pärnu külje alla nelja jalgpalliväljaku suurust vineeritootmistehast rajava Metsä Woodi juhi Esa Kaikkoneni sõnul hakkab tehas aastas 40 miljoni euro eest vineeri eksportima.

Aastas 50 000 kuupmeetri tootmiseks plaanib firma 2019. aasta lõpuks palgata 200 töötajat, 190 neist otseselt tootmisesse. „See saab olema Kaarli (tehase juht Kaarel Tali – toim) suurimaks peavaluks,“ muigas Kaikkonen, vastates Eesti tööjõupuudust käsitlevale küsimusele.

Siiski on ettevõtte tegevjuhi sõnul selge siht tööle palgata Eesti inimesi. Töötajate leidmisel vaadatakse ka maakonnapiiridest kaugemale. „Üritame motiveerida inimesi Ida-Eestist siia kolima. Teame, et seal võib olla palju töötuid tööstuskogemusega inimesi,“ tõdes Kaikkonen.

Valmiva tehase juhi Kaarel Tali sõnul nii-öelda valmis tööjõudu nad leida ei looda, vaid peavad hakkama välja koolitama. Kaikkoneni sõnul ootavad nad kandidaatidelt eelkõige huvi tootmises töötamise vastu. „Olen kindel, et inimesed me leiame. Pakume kindlaid töökohti pikaks ajaks,“ kinnitas ta ja märkis, et 1520 töötajaga Metsä Woodis on keskmine tööstaaž pea 15 aastat. Küsimusele, millist palka hakkab Soome suurfirma töötajatele maksma, Kaikkonen konkreetset vastust ei andnud, vaid ütles, et töötajad hakkavad saama sektori turu tasemele vastavat palka.

Esa Kaikkonen,, Metsä Woodi tegevjuht

 Kui turg läheb alla, on meile okei, kui läheb üles, on meile ka okei.

Nurgakivi asetatakse 29 000ruutmeetrisele hoonele 23. augustil. Kokku investeerib Soome vineeritootja tehasehoonesse 55 miljonit eurot. 14 miljonit sellest läheb tehast rajavale Nordeconile. „Haisu ei tule,“ kinnitas ettevõtte tootmis- ja tehnoloogiajuht Jari Tikkanen, välistades ka igasuguse heli- ja õhusaaste.

Täisvõimusel ehk kuuel päeval nädalas kolmes vahetuses hakkab tehas töötama 2019. aasta detsembris. Pärnus hakkab paiknema tootmisahela viimane faas – Soomest Äänekoskist veetakse Pärnusse spooniplaadid, mis lähevad suvepealinnas liimimisele, pressimisele, saagimisele jne, misjärel veokid need Euroopasse klientidele edasi viivad. Just kolmveerand firma pea poolemiljardilisest aastakäibest tuleb Kaikkoneni sõnutsi Saksamaalt, Prantsusmaalt ja neid ümbritsevatest riikidest. Plaani kohaselt hakkab Pärnusse jõudma iga päev kaheksa veokitäit spooniplaate ning välja minema seitse koormat vineeri. Esialgse plaani kohaselt Pärnu sadamat äri ajamiseks ei kaasata. Kuid Kaikkoneni sõnul midagi veel kivisse raiutud ei ole.

Ettevõtte toodetav n-ö ülemise otsa vineer läheb rakendusse peamiselt ehitus-, tööstus-, ja logistikasektoris, märkis Kaikkonen. Nimelt kasutatakse ettevõtte toodetavat kasevineeri näiteks treilerite lagedes, LNG-tankurite kere insuleerimiseks ning betoonivalamisvormide valmistamiseks. „Kasevineer on väga hea kaalu-jõu suhtega ning aitab bensiinikulusid kokku hoida,“ tõi ta näiteks.

Kaikkoneni sõnul tõi neid Pärnusse soov olla sihtturgudele lähemal ning hoida kokku tööjõukuludelt. „Vineeri tootmine on väga tööjõuintensiivne,“ tõdes Kaikkonen.

Kogu projekti suurimaks riskiks peab ettevõtte tootmis- ja tehnoloogiajuht Jari Tikkanen seda, kui peaks saabuma finantskriis number kaks. Seda aga hetkeseisuga juhtumas ei nähta. „Meie turusegment on viimased kümme aastat kasvanud 3–5% tempos ning usume, et kasvab veel.

Kui aga peaks kriis tabama ehitussektorit, siis ettevõte väga ei kannata, möönis Kaikkonen. „Kui erasektori investeeringud kukuvad, peab valitsus reageerima ja tõusevad investeeringud infrastruktuuri. Kui me ei müü erasektorile, müüme avalikule rohkem,“ selgitas Kaikkonen ja märkis, et vähemalt ajalooliselt on selline vastupidine tsüklilisus paika pidanud. „Kui turg läheb alla, on meile okei, kui läheb üles, on meile ka okei,“ muigas ta.

Küsimusele, et ega ettevõte tulevikus veelgi sihtriikidele lähemale kolida ei soovi, vastas Kaikkonen, et 55 miljonit on suur hunnik raha ja investeeringu tasuvusaeg pikk. „Me ei lahku Eestist väga kiiresti,“ kinnitas ta.

Asjaajamine on Kaikkoneni sõnul läinud senini väga sujuvalt. „Kõik, nii riigi- kui ka kohaliku taseme valitsus, on projekti väga toetavalt suhtunud. Meie jaoks on Eesti digitaalühiskond olnud meeldivaks üllatuseks. Kui Soomes on asjaajamine kiire, on see Eestis veelgi kiirem,“ möönis Kaikkonen.

Hetkel kuum