Rahapesu andmebüroo hoiatab

Kurjategijad on tabanud, et eraisikute asemel võivad nad keskenduda firmadele.

Küberkelmustest tuntumad on nn tööta kodust (work-from-home) pettus, nn romantika pettus, loto- ja pärimispettused ning ärilise eesmärgiga e-postkastide väärkasutamine (business e-mail compromise ehk BEC scam).

BEC-pettuse toimepanemiseks vajavad petturid juurdepääsu kannatanu või tema tehingupartneri meilikontole, et jälgida ettevõtete meililiiklust ja teha kindlaks, milliste äripartneritega vahetab ettevõte e-posti teel arveid. Seejärel koostatakse ettevõtte juhi nimel e-kiri raamatupidajale või maksekorralduste koostajale või ettevõtte tehingupartnerile, kus on lisana kaasas valede pangarekvisiitidega arved. Kui raamatupidaja või maksekorralduse koostaja ei ole hoolikas ega kontrolli, kas andmete muudatus on õige, siis suunataksegi raha petturi poolt ette söödetud valele pangakontole ning enamasti sealt edasi välisriiki. Sealt on raha tagasi saada raske või võimatu ning oleneb suuresti kiirusest, millal avastatakse valede arvete alusel raha maksmine.

Petturid kannavad esialgselt kontolt raha kiiresti edasi erinevatele eraisikutele ja ettevõtetele eri riikidesse ning mingis etapis võetakse kontolt sularahas välja, et veelgi raskendada rahavoo jälgimist.

Rahapesu andmebürooni jõudnud teabe kohaselt saatsid 2017. aastal kurjategijad sellise pettuse teel Eestis avatud arvelduskontodele üle 2,5 miljoni euro, millest büroo suutis pankade abil kinni pidada ligi 700 000 eurot; kaasatud oli vähemalt 12 Eesti ettevõtet.

Kuritegelikud grupid on leidnud võimaluse, kuidas petta väikelaenu pakkuvaid ettevõtjaid. Selle pettuse toimepanemiseks vormistati Läti kodanikud Eesti ettevõtetesse näiliselt tööle ning nende arvelduskontodele maksti töötasu, et näidata positiivset finantstausta.

Mõne aja pärast hakkasid isikud taotlema erinevatest väikelaene pakkuvatest ettevõtetest laene summas 500–7000 eurot eesmärgiga saadud raha endale jätta ja mitte tagastada. Mõnel juhul esitati võltsitud arvelduskontode väljavõtteid, et tõendada oma sissetulekuid.

Pettusega saadud laenuraha kanti edasi järgmistele eraisikutele või võeti sularahas välja.

Suure hulga sularahaga reisimine 2017. aastal analüüsis büroo juhtumit, kus maksu- ja tolliamet pidas maanteekontrolli käigus kinni sõiduauto, mille pagasiruumist leiti 323 000 eurot sularaha. Raha seadusliku päritolu tõendamiseks esitati välisriigi äriühingute nimel sõlmitud lepingud ning Eesti äriühingute vahel sõlmitud laenulepingud.

Nende lepingute analüüsimisel selgus, et isikud on nende ettevõtete kaudu 2016. aastal toime pannud suuremahulised liisingupettused, mille asjus on käimas kriminaalmenetlus. Oktoobris 2017 karistas kohus pettuste toimepanijaid vangistusega: ühele isikule 1 aasta ning teisele isikule 2 aastat ja 6 kuud. Äravõetud sularaha summas 323 000 eurot jäeti arestituks tsiviilhagide tagamiseks.