Pangad peavad intressitõusu põhjuseks nõudlust, mitte vähest konkurentsi

Eluasemelaenu pakkujate vähesust nimetas laenuintresside tõusu põhjusena Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar Äripäeva raadios. Põhjus, miks pole tõusnud tarbimislaenude ega ettevõtete laenude intressid, on Raudsaare sõnul jällegi konkurents – neid laene pakub rohkem ettevõtteid.

Kommertspankade seisukohast vaadatuna pole intressitõus üldse nii märkimisväärne. „Eluasemelaenu keskmise intressi tõus juunis 2,5 protsendile tähendab tagasihoidlikku muutust. Tegelikult oli keskmine intress samal tasemel ka mais ning sellele eelnevalt, vähemalt viimase pooleteise aasta jooksul, on intressid olnud 2,3–2,4 protsendi piires," märkis Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.

LHV jaepanganduse finantseerimisosakonna juhataja Marko Kiisa ütles, et Eesti Panga statistikat vaadates on juunis kasvanud lühikese perioodiga (kuni 10 aastat) hüpoteeklaenude intress, kuid panga hinnangul on tegemist tavapärase volatiilsusega. Pikemas vaates võib tänaseid pika tähtajaga eluasemelaenu intressitasemeid Kiisa sõnul endiselt madalaks pidada.

SEB jaevaldkonna juhi Ainar Leppänen märkis ära kinnisvaraturu aktiivsuse. „Kinnisvara hind on tõusnud, turg on aktiivne ning see on kaasa toonud elamuasemelaenudega seotud riskide suurenemise. Tõenäoliselt kajastab keskmise intressimäära tõus selles segmendis suurenenud riske,“ ütles ta.

Ka Mertsina nimetas eluasemelaenude intressi tõusu põhjusena kasvanud laenunõudlust, kõrgemaid eluasemehindu ja klientide ootuseid, mis tervikuna kokku mõjutavad laenu väljastamise tingimusi, sh intressi.

Ei tasuks unustada, et panga marginaal on vaid osa laenuintressist ning enamasti sisaldab see ujuva osana ka pankadevahelist Euribori, mis viimased aastad on olnud miinuses.

"Kliendid, kes plaanivad eluaseme ostmiseks laenu võtta, peavad lisaks tänasele olukorrale arvestama sellega, et pikas vaates laenuintressid võivad muutuda ja olla kõrgemad Euribori tõusust tingituna. Ka pank hindab eluasemelaenu väljastamisel tervikuna seda, et klient oleks suuteline pikaajalises vaates oma krediidikohustust teenindama," rääkis Mertsina.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on aasta algusest pisut tõusnud ja jõudis Eesti Panga andmetel juunis 2,5 protsendini. See on küll viimase nelja aasta kõrgeim tase, aga pikemas vaates võib seda pidada endiselt madalaks.

Eluasemelaenude kasvutempo püsis Eesti Panga teatel juunis varasemate kuudega võrreldes sama. Uusi eluasemelaene võeti 117 miljoni euro väärtuses ehk 12 protsenti suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Kasv tuleneb nii kallinenud kinnisvarast ja keskmise laenusumma kasvust kui ka suuremast tehinguarvust. Viimasel poolaastal on eluasemelaenude portfelli aastakasv püsinud 7 protsendi läheduses.

Kinnisvara hinnad on maa-ameti andmetel tõusnud kõigi aegade tipptasemele.

Hinnaindeks kasvas teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 19,3 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti.

Teises kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus üle 893 miljoni euro, mis on ligi 21 protsendi võrra kõrgem kui eelmise aasta samal ajal ning 4,4 protsenti kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis.

Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2234 eurot ja uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 ruutmeetrit) maksis keskmiselt 97 815 eurot (2037 eurot ruutmeetri eest).