Koomik võtab Ukraina presidendi tooli

"Me tegime seda koos. Aitäh kõigile! Ma ei pea emotsionaalseid kõnesid, ma tahan lihtsalt öelda - aitäh!" ütles Zelenski rahvamassi ees. Zelenski tulemuseks ennustatakse rohkem kui 73 protsendi suurust enamust. Porošenko on juba tunnistanud lüüasaamist.

Esimeses hääletusvoorus 1. aprillil sai Zelenski 30 protsenti häältest ja teiseks tulnud Porošenkole jagus vaid 16 protsendi valijate toetus. Suur ülekaal on püsinud ka järgnenud arvamusküsitlustes.

Reedel toimus Kiievi staadionil viimane presidendikandidaatide debatt. „Ma ei ole poliitik,“ ütles Zelenski masside ees Porošenkole. „Ma olen tavaline inimene, kes on tulnud süsteemi murdma. Ma olen sinu vigade ja täitmata lubaduste tulemus,“ rääkis ta.

Porošnko aga juhtis tähelepanu Zelenski olematule poliitilisele kogemusele. „Sa oleksid nõrk riigijuht, kes jääks Putini lükata-tõmmata. Ma ei usu, et härra Volodomõr tahab Ukraina üle anda või tagasi Venemaa impeeriumisse lükata, aga Putin tahab seda.“ Porošenko on varemgi öelnud, et tema meelest on Zelenski sobimatu Ukrainat rahvusvahelisel areenil esindama. Tema sõnul oleks Putini jaoks unelmate täitumine, kui Ukraina presidendiks saaks pehme, kogenematu, nõrk, ideoloogiliselt ebaselge ning naljatlev inimene. „Kas me tõesti anname talle (Putinile – toim) selle võimaluse?“

Bloomberg kirjutas jaanuaris, et Zelenski pole oma poliitilist sihti paika pannud. Ta ise on öelnud, et vanakooli poliitikud näivad kõik ühesugused ega suuda oma lubadustest kinni pidada. Selle asemel läheneks Zelenski otse rahvale ja küsiks, mis on ukrainlaste jaoks viis suurimat probleemi. Ka lahenduste leidmiseks lubab Zelenski läbi viia rahvaküsitluse.

Kui mehelt küsiti, kuidas ta lõpetaks Ukraina-Vene sõja, vastas ta, et rahva sõna otsustab, kuidas kompromiss leitakse. Analüütikud ei hoidnud kriitikat kokku ja ütlesid, sõna „kompromiss“ on Ukraina poliitikas tulehakatuslik. Venemaa suhtes paistab Zelenski olevat pigem pehme.

Zelenski kampaania jaoks on raha tulnud hämaraid teid mööda. Tema tegevust seostatakse Ukraina oligarhi Ihor Kolomoiskiga, kelle telekanal on andnud Zelenskile palju eetriaega. Samuti lasi kanal taas eetrisse seriaali „Rahva teener“, kus Zelenski peaosa mängib.

Kolomoiski on Ukraina üks rikkamaid mehi. Tema ettevõtted kontrollivad strateegilisi tööstusi, näiteks energiavaldkonda, samuti on tal meediaettevõtteid. 56aastasel oligarhil on suisa kolmekordne kodakondsus, Forbesi andmeil kuulub talle nii Ukraina, Iisraeli kui ka Küprose pass. Tema varanduse koguväärtuseks hindab Forbes 1,2 miljardit dollarit.

Kolomoiski on öelnud, et ei soovi Porošenkot presidendiks teiseks ametiajaks. Seoseid Zelenskiga on ta aga eitanud.

Porošenko, samuti Ukraina oligarh, kommiäri Roshen omanik, sai presidendiks 2014. aastal, mil Venemaa annekteeris Krimmi. Eelmisel aastal ei uskunud keegi Porošenko edusse, kuid viimaste kuudega on ta tagasi pildil.

Porošenko kampaania põhines patriotismil ja Vene agressiooni vastu võitlemisel. Sellest kõneleb otsesõnu ka Porošenko valimislause: „Armee. Keel. Usk“. Teadupärast võitleb Ukraina armee Venemaa toetatud separatistide vastu Ida-Ukrainas Donbassis. Keele all mõtleb Porošenko ukraina keele tugevdamist. Usu all peab Porošenko silmas Ukraina õigeusu kiriku eraldumist Vene õigeusu kirikust.

„Me teeme kõik, mis meie võimuses, et teha Ukraina tugevaks, vabaks ja iseseisvaks,“ lubas Porošenko. Vahetult enne pühapäevast hääletust manitses president valijaid, et need ei läheks kaasa „küünliste naljadega“ ja populistlike lubadustega.

Samas jätkub kriitikat ka Porošenkole. Tema üks valimislubadusi 2014. aastal presidendiks saades oli lõpetada sõda. Konflikt pole aga kuhugi kadunud ning kerib juba kuuendat aastaringi. Hukkunud on pea 13 000 inimest. Korruptsioon lokkab Ukrainas endiselt ning mitmed seadusemuudatused on saanud kõvasti kriitikat.

Ukraina ajakirjanik Vitali Portnikov rääkis Äripäeva sõsarlehele Delovõje Vedomostile, miks tema hinnangul muutub Volodomõr Zelenski retoorika Venemaa suhtes karmimaks.