Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baltcap investeeris jäätmekäitlusesse

    Baltcap, kuhu on investeerinud ka Balti pensionifondid, investeeris  Leedu jäätmekäitlusettevõttesse Ecoservice 14,9 miljonit eurot.

    Aprilli alguses tegi oma esimese investeeringu Balti Innovatsioonifondi (BIF) alla moodustatud Baltcap Private Equity II (BPE),. BaltCap omandas 75% osaluse Ecoservice'is, tegemist on esimese BaltCap Private Equity Fund II investeeringuga. Fondi eesmärk on Balti turule investeerida vähemalt kümnesse projekti kokku 100 miljonit eurot.
    Osalus osteti City Service'ilt, kellele kuulus enne 100% ettevõttest. Ecoservice'i 25% osalus jääb ettevõtte praegusele omanikule City Service - tegemist on Leedu kinnisvara haldamise ja kommunaalteenuseid pakkuva ettevõttega, mis on noteeritud Nasdaq OMX börsil Vilniuses.
    BaltCapi omanikud plaanivad ettevõttes jätkata jäätmekäitlusega ning kasvatada seda võrdeliselt Leedu majanduse kasvuga. Leedus läheb praegu umbes 75% jäätmetest prügilasse, kuid riik kavatseb 2020. aastaks rakendada taaskasutust sellisel määral, et prügimäele jõuab 35% vähem prügi.  BaltCapi juhtivpartneri Martin Kõdari sõnul investeerivad nad  kogu Baltikumis. "BaltCap Private Equity Fund II strateegia on väga sarnane eelkäijale ehk Baltcap Private Equity Fund I-le. See tähendab eesmärki muuta ettevõtteid rahvusvaheliseks, kasvatada üle-baltikumilisteks ning võimalusel ka Balti riikidest väljapoole," märkis ta. "Seda me ka omanikena võimaluse korral teeme."Fond kaalub investeerimisvõimalusi kõigis kolmes Balti riigis võrdsetel alustel. Esimeseks investeeringuks sai Leedu ettevõte. "Olime Ecoservice'iga tuttavad pikka aega ja analüüsinud sinna investeerimisvõimalusi juba mitu aastat tagasi, aga tookord jäi tehing katki," sõnas Kõdar. "Seekord leidsime, et nii ettevõte kui ka sektor on sobiv ja näeme siin kasvuvõimalusi."
    Suur arenguvõimalus jäätmeäris. Baltcapile on olulised ettevõtte kasvuvõimalused ja väärtuste kasvatamine. "Ecoservice'i puhul oli ka vastutustunde aspekt - tegemist on tööstusharuga, kus järjest kasvab ka taaskasutamise pool, milles me näeme suuri võimalusi. Leedus on taaskäitlemise kriteeriumid täitmata, see osa on lähiaastatel kasvamas ning meil on võimalus sellesse oma panus anda," selgitas Kõdar.
    Täpsemaid laienemisvõimalusi Kodar ei kommenteerinud, kuid kinnitas, et hoiavad kogu Baltikumis selles sektoris pilku peal ka teistel investeerimisvõimalustel."Meie fondi strateegia on nn osta ja arendada ehk investeerida huvitavasse platvormettevõttesse ning kasvatada seda nii orgaaniliselt, kui ka omandades uusi ettevõtteid juurde," sõnas Kõdar.
    Eesti turult on neil praegu laual mitu projekti. "Siin on täna häid võimalusi, kuid täpsemaid sektoreid ja ettevõtteid ei saa välja öelda. Sel aastal on plaan investeerida veel ühte või kahte ettevõttesse," märkis Kõdar.City Service'i tegevdirektor Jonas Janukenas märkis, et peab oluliseks Baltcapi juhtimiskogemust Balti väikeettevõtetes ning näeb seetõttu edu ka Ecoservice'ile. "Oluline on, et Ecoservice'i jäätmekäitlusäri areneks kogu piirkonnas edasi," ütles Janukenas.
    City Sercive oli kohustatud müüma oma osaluse Ecoservice'is 1. juuniks 2014, kuna oli saanud turul monopoliks. Ettevõte tegeleb prügi kogumise, -vedamise ja -töötlusega.
    Kommentaar:
    Andrus Treier KredExi juhataja
    KredEx on üks investoreid Balti Innovatsioonifondis (BIF), mille loomine on elavdanud siinset era- ja riskikapitaliturgu märkimisväärselt. Mul on hea meel, et üks BIFi allfonde on jõudnud esimese investeeringuni. Huvi BIFi abil investeerida hea kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse on märkimisväärne. Tänaseks on BIFist fondide moodustamiseks välja antud juba 3 mandaati, millest üks on BaltCap Private Equity Fund II. Neisse kolme fondi on eraldatud kokku kuni 55 mln eurot ja seega on 55% kogu BIFi 100 mln euro suurusest kapitalist tänaseks kohustustega kaetud. Lisaks BIFi osale on neisse fondidesse kavas kaasata erainvestoritelt kuni 190 mln eurot ehk investeeringute maht ettevõtetesse võib ulatuda kuni 245 mln euroni. See on võrreldav tänase Eesti era- ja riskikapitalituru investeeringute mahuga kokku.Lisaks on BIFil käimas läbirääkimised uutesse fondidesse investeerimiseks, mis kasvatab summasid veelgi. Seega on lähiaastatel jõudmas hea kasvupotentsiaaliga Baltikumi ettevõtetesse investeerimiseks märkimisväärne hulk era- ja riskikapitali. Balti riikide ja EIFi loodud fondifondil on selles kahtlemata võtmeroll. Riikliku fondifondita ei jõuaks sellises mahus investeeringud siinsele turule.
    Hea teada:
    BaltCap Private Equity Fund II (BPEF II) investoriteks on Euroopa Investeerimisfond (EIF), mis investeerib läbi 2012. aastal asutatud Balti Innovatsioonifondi (EIF-i ja Eesti, Läti ning Leedu valitsuse loodud fondifond), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Swedbanki Investeerimisfondide, LHV Varahalduse ja Danske Capitali poolt hallatavad Baltikumi pensionifondid. BPEF II jätkab oma eduka eelkäija, BaltCap Private Equity Fund I strateegiat.Fondil on eesmärk investeerida 100 miljonit eurot tehes ca kümme investeeringut. Fondi kapitali hetkel 51 miljonit eurot, praegu üritatakse fondi investoreid juurde leida, et saada maht 100 miljoni euro peale.Fond vaatab kolmest riigis võrdsetel alustel investeerimisvõimalusi. Eelkõige otsitakse firmasid, mis saavad üle-Baltikumi laieneda.Balti Innovatsioonifondi (BIF) kogumaht on 100 miljonit eurot, kuhu Eesti investeeris KredExi vahendusel 20 miljonit eurot ning sama palju panustasid ka Läti ja Leedu. Lisaks Eestile, Lätile ja Leedule investeeris Euroopa Investeerimisfond fondi 40 mln eurot.
    EcoserviceAsutatud aastal 1995. aastal, tegeleb majapidamisprügi kogumise, transportimise ja töötlemisega. Leedus on ettevõte aktiivselt laienemas alates 2007.aastast. Ettevõttes töötab umbes 260 inimest.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.