Heaolu suureneb ja majandus kasvab

Jüri Ratas  Foto: Andres Haabu

Mul on hea meel, et järgmise aasta riigieelarve suurendab selgelt Eesti inimeste heaolu, sest kinnitatud eelarve kohaselt kasvab meie keskmine netopalk ligikaudu 12 protsendi võrra, kirjutab peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021. Selle märksõnadeks on inimeste heaolusse panustamine, investeeringud ning riigi julgeoleku tugevdamine. Riigieelarve maht ületab seejuures esmakordselt 10 miljardi euro piiri ning võrreldes sügisega on meie eelarvepositsiooni väljavaade paremaks muutunud, võimaldades täiendavaid tulusid. Rahandusministeeriumi prognoos lubab vaadata optimistlikumalt tulevikku.

Väärtustame inimest

Mul on hea meel, et järgmise aasta riigieelarve suurendab selgelt Eesti inimeste heaolu, sest kinnitatud eelarve kohaselt kasvab meie keskmine netopalk ligikaudu 12 protsendi võrra. Olulise panuse sellesse annab maksuvaba tulu reform, mis võimaldab kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesele aastas 768 eurot lisatulu. Sellest reformist võidab koguni 86 protsenti meie töötajatest.

Maksuvaba tulu reform ei suurenda samas mitme aasta jooksul välja kujunenud lõhet palga ja tootlikkuse vahel, vaid pigem leevendab seda ning vähendab sissetulekute ebavõrdsust. Üle pika aja kasvab ka valitsussektori töötajate palgafond, kuid selle otsuse peamiseks lähtepunktiks on pidada töötajate hoidmiseks sammu erasektoriga. Lisaks palkadele tõusevad veel pensionid, kasvades keskmiselt üle 5 protsendi.

Elanikkonna üldine tervis on valitsusele oluline, mistõttu eraldame riigi eelarvestrateegias tervishoiule üle 200 miljoni lisaraha. Samas on oluline, et tervishoiusüsteemis tegeletakse süstemaatiliselt tõhususe tõstmisega, et sinna paigutatud raha oleks hästi kasutatud. Veel mitmed valitsuskoalitsiooni rakendatavad maksumuudatused propageerivad tervet eluviisi, muutes pahede tarbimist inimeste jaoks kallimaks. Äsja avaldatud andmed alkoholi tarbimise vähenemisest on julgustavad.

Ühiskonna sidususe suurendamiseks peame väga oluliseks pensionireformi, mis tagab väärika pensionipõlve ja kaitseb vanaduspõlves vaesuse eest. Plaanitav reform teeb pensionisüsteemi solidaarsemaks, jätkusuutlikumaks ja paindlikumaks ning sellest võidab kuni kolmekordse Eesti keskmise palga puhul. Riik kulutab pensionideks 6–7% SKPst ning esimese samba pension peab tagama vajaliku sissetuleku solidaarselt kõigile pensionäridele.

Investeeringud toetavad majanduskasvu

Eesti majanduskasv kiireneb rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt nii sel kui ka järgmisel aastal. Kevadprognoos näeb selleks aastaks ette 2,4% ja järgmiseks 3,1% suurust majanduskasvu, aga meie kõige suuremaks väljakutseks kujuneb tootlikkuse suurendamine.

Järgnevatel aastatel teeb riik suuri taristuinvesteeringuid, mis viivad eelarve väikesesse miinusesse. Kasutame selleks varasemate perioodide ülejääke. Seepärast vaatasime koalitsioonis üle ka eelarvereegli, mis on edaspidi varasemast paindlikum ning seab eesmärgiks struktuurse tasakaalu. Uus eelarvereegel tagab siiski selle, et Eesti jääb endiselt madalaima laenukoormusega majanduseks Euroopa Liidus.

Me peame tegema olulisi investeeringuid, sest nende osakaal meie majanduses on langenud liiga madalaks. Võttes arvesse enam kui 20 aastast perioodi, oli Eesti majanduses vaid raske majanduskriisi ajal investeeringute osakaal eelmisest aastast väiksem. Valitsussektori investeeringute suurendamine taolises olukorras ei ole samas imerohi. Majanduskasvu vedajaks saab olla ennekõike erasektor, mille investeeringute taastumise nimel tuleb meil kõigil tööd teha.

Investeeringute tegemisel peame kindlasti arvestama ka majandustsüklit. Rahandusministeeriumi ekspertide hinnangul jääb meie majanduskasv selle tegelikule potentsiaalile praegu alla. Nagu erasektoris, peab ka avaliku sektori investeeringutel olema veendumus projektide tasuvuses ning nende elluviimine peab olema kuluefektiivne. Kui investeeringute tegemine läheb majanduses valitseva ressursinappuse tõttu planeeritust oluliselt kallimaks, siis tuleb projektidele taas kriitiliselt otsa vaadata. Praegu me selleks põhjust ei näe, kuid arvestame väga selgelt ka ohtudega, millele on viidanud näiteks Eesti Pank või eelarvenõukogu. Samuti pean oluliseks leevendada olukorda tööjõupuudusega sektorites. 

Selge on see, et Eesti majandus vajab senisega võrreldes kvalitatiivseid muutusi. Teaduse ja hariduse roll muutub inimvara suurendamisel ning edasise majanduskasvu loomisel järjest tähtsamaks. Näiteks õpetajate palkade praegune tõstmine on hädavajalik, et meie hariduse senine kvaliteet oleks ka edaspidi tagatud. Peame konkurentsivõime tugevdamise nimel tegema lisapingutusi. Aastatel 2014-2020 investeeritakse üle poole miljardi euro struktuurifondide vahendeid ettevõtlust toetatavatesse ja teadust arendavatesse meetmetesse. Siin saab näiteks tuua Eesti liitumise Euroopa Tuumauuringute Keskusega, mis oli samm selles suunas, et Eesti ettevõtted suurendaksid meie teadus- ja arendustegevuse kulutusi. Oleme 2020. aastaks seatud eesmärgist tublisti maha jäänud.

Majanduskasvu toetamisel on kandev roll ka infrastruktuuril. Näiteks Rail Baltic on ääretult mastaapne projekt, mis muudab püsivalt transpordikorraldust kõigis Balti riikides ning avab täiesti uue võimaluse inimeste ja kaupade liikumiseks Euroopasse. See loob võimalused ka täiesti uutele ärimudelitele. Elanikkonna mobiilsuse suurendamisel on samas olulised investeeringud sõidukiiruse ja ohutuse tõstmiseks siseraudteel ning riigimaanteedel.

Maailmas täiesti unikaalne ärikeskkond on meie e-residentsuse lahendus ning seda konkurentsieelist tuleb e-Eesti nähtavuse suurendamisega veelgi tugevdada. Saame teha majanduse elavdamiseks veelgi olulisi samme. Näiteks on valitsusel kavas toetada tööstuse digitaliseerimist ning suurtarbijate elektriaktsiisi miinimummäärani viimisega konkurentsivõimet parandada. Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks on oluline jätkata nullbürokraatia projektiga ning oleme partneritega kokku leppinud, et loome Eestis soodsad tingimused kaubalaevade registreerimiseks.

Majanduskasvu nimel peame pingutama

Aastatel 2017-2021 kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt keskmiselt 2,8 protsenti aastas. Eelmisel aastal avalikustatud majandusarengu töögrupi raporti hinnangul on meie majanduse kasvupotentsiaal samas vähemalt 4 protsenti aastas. Oleme mitmeid selle raporti soovitusi tõsiselt arvesse võtnud.

Kiirema majanduskasvu saavutamiseks sai aprilli alguses heakskiidu majandusarengu komisjoni loomine. Selle eesmärgiks on Eesti konkurentsivõime suurendamine, milleks tuleb süsteemselt üle vaadata kasvu alustalad ning neid vajadusel tugevdada. Komisjoni juurde luuakse ka teemapõhised ekspertkogud. Väga oluliseks pean tootlikkuse tõusuteele pööramist, milleks peavad pingutama nii era- kui ka avalik sektor.

Riigieelarve strateegia heakskiitmisega sai valitsuskoalitsiooni tegevusplaani rahastamine täpsustatud. Nüüd on vaja see plaan ellu viia, et Eesti rahvaarv kasvaks, ühiskondlik heaolu ja sidusus suureneks, murraksime majandusseisaku ning hoiaksime ja tugevdaksime oma julgeolekut.

Hetkel kuum