Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taavi Rõivas saatis majanduskasvu jääkeldrisse

    Juhtkiri

    Komisjoni loomine on hea võimalus kõige tähtsam küsimus – majanduskasv – vaiba alla lükata, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäev võiks rahul olla: kogu aeg oleme rääkinud, kuidas majanduskasv on kõige tähtsam teema üleüldse – ja nüüd lõpuks ometi on peaminister Taavi Rõivas seda mõistnud. Äsja loodud ekspertidest koosnev töögrupp sõnastab majanduskasvu kiirendamise võimalused. Tehtud ettepanekuid tutvustatakse… järgmise aasta sügisel. Lugesite õigesti.
    Komisjoni loomine on hea võimalus kõige tähtsam küsimus – majanduskasv – n-ö jää peale panna, vaiba alla lükata, jalust ära saada. Tegime töögrupi, näete ise, et tegeleme asjaga. Kaasasime ettevõtjaid ja asjatundjaid, mida veel tahta?
    Äripäev ei välista muidugi, et töögrupist võib asjalikke ettepanekuid tulla. Ja ega seni, kuni komisjon asju arutab, ei jää elu seisma: ettevõtjad teevad oma tööd edasi. Kuid sõnumit, et valitsus on tõepoolest valmis majanduskasvu kiirendamiseks omapoolseid samme astuma, komisjoni loomine kahjuks ei näita.
    Võluvitsa ei ole
    Statistikaameti esialgsetel andmetel aeglustus Eesti SKP kasv kolmandas kvartalis 0,5 protsendini aastases võrdluses. Rahandusministeerium tunnistab, et olukord on nutune, aga põhjuse esireas nimetab depressiivset globaalset majanduskeskkonda, täpsemad põhjused selguvat hiljem. Swedbank seevastu juhtis äsjases majandusprognoosis tähelepanu sellele, et ettevõtete investeeringud on kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKPst on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele. Eesti pole see riik, kuhu investor tahaks oma raha kasvama panna. Ka meie oma ettevõtja on muutunud üliettevaatlikuks, suurte ambitsioonide asemel näeme üha enam pelgale ellujäämisele keskenduvaid strateegiaid.
    Ühtainust võluvitsa, mis Eesti majanduse kohemaid kasvama paneks, mõistagi ei ole ja ei saagi olla. Aga üksainuski pilk suurele pildile ütleb, et Eesti on hulga odavat raha lihtsalt maha maganud. Eesti on erakordselt madala võlakoormusega riik, ja sellal kui Euroopa Keskpanga rahapoliitika lausa kutsub laenu võtma, seisab Eesti uhkelt, käed puusas: ei, tänan, meil ei ole vaja. Meil ainsana eurotsooni riikidest ei ole vaja. Me lihtsalt ei tea, mida sellega taha. Takkapihta on kuue kuue euribor negatiivne, mis teeb omakorda laene odavamaks. Ent riigilaen on endiselt teema, mida võimul olevad parteid kardavad nagu vanakurat välku.
    Eesti on liiga passiivne
    Tõsi, odav laen oleks märksa atraktiivsem siis, kui majandus kasvaks ja oleks loota suurt ja kiiret tootlust. Ent kui majandus justkui iseenesest kiiresti kasvaks ja odavat laenuraha voolaks ohjeldamatult peale, oleks tegu järjekordse buumiga ja järjekordse krahhi eelmänguga. Äripäeva meelest on valitsusparteide suhtumine riigilaenusse olnud lubamatult jäik. Ka kõrgetest tööjõumaksudest kui majanduse kasvu pidurist on kisa tehtud palju, aga villa pole mitte mingisugust.
    Heido Vitsuril on õigus: Eesti majanduspoliitika on olnud liiga passiivne ning ülearu stabiilsust väärtustav. Status quo’le keskendumine on olnud valitsust juhtiva Reformierakonna lipukiri juba liigagi pikka aega. Riskijulguse puudumine on takistanud riigil tegemast suuri infrastruktuuriinvesteeringuid ja ette võtmast põhjalikku maksureformi, ehkki Eesti kaotab kohti konkurentsivõime edetabelites.
    Mikroettevõtlust soodustav Läti võis aga äsja erinevalt Eestist oma majanduskasvuprognoosi tõsta. Eesti pooleprotsendine kasv on aga üks hädine ei idane ega mädane.
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti indeks tõusis jõudsalt
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti kokku 6309 tehingut nind kogukäive oli Balti aktsiaturul 2 943 668,06 eurot.
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti kokku 6309 tehingut nind kogukäive oli Balti aktsiaturul 2 943 668,06 eurot.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.